Joonis 1. Kõre levik 20. saj 1. poolel 4 Joonis 2. Kõre levik Eestis pärast 2000.a 2. Elupaik Kogu oma levila piires esineb kõre avatud maastikel, kus leidub kaevumiseks sobivat pinnast ning madalaid veekogusid kudemiseks. Kõre elupaikade geoloogilises struktuuris domineerivad tihti liiv või kiviklibu. Liival või kivisel pinnasel kasvab kidur taimestik ning pinnase struktuur võimaldab kärnkonnadel maasse kaevuda. Kõre kudemisveekogud on sageli ajutised ning madalad. Sellistes veekogudes püsib vesi lühikest aega. Kõre on elutingimuste suhtes väga valiv, eelistades avatud päikesepaistelist elupaika, mille läheduses on head talvitumistingimused. Viimane tingimus muutub eriti oluliseks levila põhjapoolsetel aladel, sh Eestis (levila kirdepiir), kus on suhteliselt külmad talved. Kui üks elupaigatingimus on liigile ebasobiv, muutub kogu elupaik sobimatuks. 5
kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks?
annaabi.ee 
