Silmlased
hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5]
5
Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad.
Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased
isendid on väiksemad. [2, 3]
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid
kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha
tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari.
Sarvhambaid ümber suuava hoopis vähem kui oli neid merisutil. Suuava peal on rõhtne
sarvplaat kummaski otsas suure hambaga, allapoole suuava sarvplaat tavaliselt 7 hambaga,
neist äärmised veidi suuremad. Ülahuulehambad paiknevad neil hajusalt. Sisemisi külgmisi