Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks
02.märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon. 06. märts 1917- Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissaar J. Poska. Märts 1917 autonoomiaseaduse projekt Tartus 26 märts 1917- toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märts 1917- Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks Rahvuskubermanguks.(etteotsa asus Jaan Poska) Mai lõpp 1917-Maanõukogu(Maapäeva) valimised. Kes omakorda seadis ametisse
Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks
linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks -Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea) -Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine *Maakonna- ja linnavalitsused *Eestikeelne asjaajamine 1917 suvi Venemaal *Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski. *Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha *Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama Enamlased *Juht Vladimir Iljits Lenin 1870-1924
Korravalve võttis oma õuele omaalgatuslikult loodud miilits. Autonoomia 1917 a Märtsis toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimud Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 4 päeva hiljem, 30.märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti- ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks kubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Eesti asulaid hakati ühendama terviklikuks haldusüksuseks. Vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlasest maakonnakomissaride ja miilitsaülemale. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Venelased süüdistasid eestlasi separatismis
+ Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased. Autonoomia Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30. märtsil ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühtseks rahvuskubermanguks ja see sai autonoomia. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, rahvusväeosade loomine ja luba kokku kutsuda Maapäev. Johan Laidoner eesti rahvusväeosade juht. Oktoobripööre 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu valimised katkestati, maa ja linna omavalitsused asendati nõukogudega, kärbiti kodanike
annaabi.ee 
