kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD · Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus · Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha · Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga LISASUGUNÄÄRMED · Seemnejuha ampull laienenud seemnejuha osa enne eesnääret · Seemnepõiekesed: toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust · Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja seemnepõiekeste juhad ja moodustub purskejuha, see ühineb eesnäärmes kusitiga · Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub ka seemnevedeliku koostisse, moodustades selle mahust 30%
iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel rühmadel (vaalalised, meriveiselised, elevandid, ninasarvikud, mõned putuktoidulised), teistel on langenud need kõhuõõnest välja kubemepiirkonda naha alla või spetsiaalsesse nahast kotikesse (kukuti e. munandikott). Kukuti õõs jääb kubemekanali kaudu kõhuõõnega ühendusse ja mõned loomad võivad raiad selle kaudu kõhuõõnde tagasi tõmmata (nt. hobune, jänesed, siilid). Seemnevedelik väljastataksegi kuse-sugu kanali kaudu. Viljastamine sisemine ja toimub suguti e. peenise abil. LINNUD 2.1 LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsiloloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks
Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis- ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Lisasugunäärmed. Seemnejuha ampull- laineneud seemnejuha osa enne eesnääret. Seemnejuha toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad. Seemnejuha on 40cm pikk, 3 mm läbimõõduga torujas organ
Tagumine küünarpiirkond 1. Küünarvarre eesmine piirkond 6. Abaluudevaheline piirkond 2. Rinnanäärme piirkond 7. Külgmine kõhupiirkond 3. Roietealune piirkond/ülemine kõhupiirkond 8. pärakupiirkond 4. Häbemepiirgond/kubemepiirkond. Nimeta ja kirjelda (ehitus) moodustist, mis ühendab lülikehasid eestpoolt. Eesmine pikkiside. Kaelalülidest ristluuni. Kollageensed kiud. Nimeta lihased, mille kõõlused moodustavad kubemekanali seinad: 1. m. obliquus externus abdominis 2. m. obliquus internus abdominis 3. m. transversus abdominis Täiskasvanutel on lülidevaheketas, V: kaela, rinna ja nimmeosas Kuklataguseside asub kaelaosas (nim kehaosa) ja sealt algab (nimeta lihas) 2p Selgita neuromuskulaarse sünapsi ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta ka joonis nimetustega (10p) Neuromuskulaarne sünaps Erutuse ülekanne närvirakult lihasrakule-selleks et lihasrakk kontraheeruks, peab jõudma
-loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud 32 RASEDUSNÄDAL -loode näeb välja samasugune kui sündides, ainult tema keha peab veidi ümaramaks muutuma -ta suudab eristada valgust ja pimedust -kuna emakas on vähe ruumi, pöördub loode peaga alla, valmistudes sündimiseks 36 RASEDUSNÄDAL -loode on paaegu vaagnasse laskunud ja sünnituseks valmis -loote sõrmedele ja varvastele on kasvanud pehmed küüned -poisil on muandid laskunud läbi kubemekanali munandikotti -järgneva nelja nädala jooksul võtab loode kaalus juurde umbes 28grammi päevas 40 RASEDUSNÄDAL -lootevill on enamasti kadunud, kuid seda võib säilida vähesel määral õlgade, käte ja jalgade piirkonnas -lootevõie katab loote keha üleni või esineb ainult naha-voltides -loote soolde koguneb tume mass looteroe, mis väljub esimeste sooleliigutustega pärast sündi Lk 7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda?
plastikat. Retsidiivioht on väiksem kui oma kudedega plastikal, võõrkehareaktsiooni ja valusündroomi oht kõrgem. 44. Kubemesong. Diagnostika. Ravi. 34 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Kubemesong on kõhukelme ja kõhuõõne elundite väljasopistumine kubemekanali kaudu. Eristatakse direktset, indirektset ning kombineeritud ehk pantalooni songa. Direktne song siseneb kubemekanalisse läbi nõrga koha kubemekanali tagaseinas, nn Hesselbachi kolmnurk (m.rectus abdominis lateraalne piir lig.inguinale a. ja v.epigastrica inferior). Indirektne kubemesong siseneb kubemekanalisse läbi selle sisemise avause. Indirektsed kubemesongad ligi 2x sagedasemad. Pantalooni song = kombineeritud direktne + indirektne.
- corpus uteri – emakakeha mesometrium’i lestmete vahel, moodustavad parametrium’i moodustab kogupikkusest 2/3 Ligamentum teres uteri selle sees on cavitas uteri (kujult V, maht 2 ccm) - kõhukelmealune sidekoeväät - isthmus uteri – emakakitsus - algab emaka ülanurgalt, läbib kubemekanali ja lõpeb suurte emakakeha ja –kaela piiril häbememokkade sidekoes Emakahoidesidemed submooskiht ja näärmed puuduvad - emakaalused sidekoelis-lihaselised kimbud, mis fikseerivad emakakaela ees- ja tagaseinas on ristikortsud – rugae vaginales -> eesmine ja
tema külgedelt üle väikevaagna seintele. Selle sideme ülaosas paikneb munajuha, tagumise lestme külge on fikseeritud oma kinnitiga munasari. Emakaümarside on nööritaoline, Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Ta lähtub emakanurgalt, läbib kubemekanali ja hajub häbemekingu ja suurte häbememokkade nahaaluses koes. Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus
- välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud alumine serv!), - eesmine sein m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos, - ülemine sein m. obliquus internus abdominis`e ja m. transversus abdominis`e alumised servad - tagumine sein fascia transversalis. Mehel kulgeb läbi kubemekanali seemneväät (funiculus spermaticus); naisel emaka ümarside (ligamentum teres uteri). Lacuna vasorum. Lacuna vasorum soontelaugas, on lig. inguinale all mediaalsel paiknev ava, mille kaudu a. ja v. femoralis väljuvad vaagnaõõnest reiele. Seda piiravad: - ülalt lig. inguinale, - alt os pubis, - lateraalselt - arcus iliopectineus. Arcus iliopectineus on fascia iliaca paksend lig. inguinale ja eminentia iliopubica vahel. Lacuna musculorum.
dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne
on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne
dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne
alguseks maksimaalse suuruse. · Selle kasvu soodustab hormoon prolaktiin, mida eritab verre hüpofüüs. · Laktatsiooni hilisemas järgus prolaktiini eritumine väheneb, mille tulemusel hakkab näärmekude taandarenema ja suurenema rasvkoe osa. · Sidekoe mass laktatsiooni kestel ei muutu. · Udaral on tihe vere- ja lümfisoonte võrgustik. · Kõhuõõnega on udara vere- ja lümfisooned ning närvid ühenduses kubemekanali kaudu. · Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku · Ühtlasi viiakse venoosse verega udarast välja süsihappegaas ja muud ainevahetuse jääkproduktid. · Kilogrammi piima moodustamiseks peab udarat läbima umbes 500 liitrit verd. · Udara vereringe on üldise vereringega seotud välimise häbemearteri ja -veeni abil.
sidemed, ristluu-emaka sidemed, kardinaalsidemed, emaka ümarsidemed, emaka laiside. Emaka verevarustus toimub emakaarterite kaudu, mis algavad sisemisest niudearterist. Verevarustuses osalevad ka munasarjaarterid. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu ning osaliselt ka munasarjaveenide kaudu otse alumisse õõnesveeni. Lümf suundub emakakehast ja osaliselt emakakaelast lümfisõlmedesse, mis paiknevad kõhuaordi ja alumise õõnesveeni ümber. Osa lümfist suundub aga kubemekanali kaudu kubeme piirkonna lümfisõlmedesse. Tupp (vagina) Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel. Tupe pikkus on 8-9cm, kusjuures tupe tagumine sein on eesmisest seinast 1,5-2cm pikem. Tupe laius, mis on tema elastsuse tõttu raskesti määratav, on umbes 3cm. Väljaspoolt piirab tuppe tupeesik. Piiriks tupeesiku ja tupe vahel on tupesuue, mida tütarlapsel osaliselt katab neitsinahk e. hüümen. Hüümen
Joonis 3.27. Mehe suguelundid Munandid (testis) kujutavad endast paarisnääret, milles toodetakse seemnerakke (spermatosoide) ja mehe suguhormooni testosterooni. Munandid asuvad algul kõhuõõnes ning laskuvad enne poisslapse sündimist munandikotti. Munandimanused (epidymis) paigutuvad munanditel mütsitaoliselt. Munandimanustes produtseeritakse ja säilitatakse seemnerakke. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha. Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandites produtseeritakse seemnerakke ja munandimanustes need rakud ladustatakse. Eesnäärmes, mis eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda, asuvad seemnejuhade pikendused, mis suubuvad kusitisse. Siin voolab ka eesnäärme eritis seemnevedeliku hulka. Seemnepurset juhib sümpaatikusnärv. Seemnepurske käigus juhitakse seemnevedelik kusitisse, kus see seguneb seemnepõiekeste ja eesnäärme eritistega
annaabi.ee 
