Kultuurisemiootika
Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi
muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda.
Samuti on linnal kindlasti müür. Linn kerkib sinna, kus on ka varem linn olnud, ta ehitab end kiiresti üles.
Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati
tsivilisatsioonide piiril (väga ksenofoobse kultuuri puhul võib ka tsentris olla). Kolooniate pealinnad on alati
mere ääres, mandri keskel olev pealinn tähendab iseolemist. Linn on inimene (tal on nimi) ja naissoost
(aga mitte ema, vaid pruut).
Linnas tekivad kiri ja bürokraatia. Traditsioonilises kultuuris kirja ei teki, heal juhul piktograafiline, aga
need on ainult mnemoonilised märgid (mälu on äärmiselt oluline, see on identiteedi võti). Kirjakeele
tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk