Indoneesias. Kasutatakse ka kase, kuuse või pöögi tselluloosi. Eukalüpti eeliseks teiste puude ees on tema kiire kasv. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel, mis on tugevasti keskkonda saastav tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 800 tonni vett) ja energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett,
Lausriidetööstusele- Avihaf, Avilon, Fibro. Rehvitööstusele- Cordenka, Viskord. Viskoosi omadusi mõjutab suuresti tootmisprotsess ja kasutatav tooraine. Tooraineks on puidutselluloos, sobivad puud on kask ja kuusk, piisavalt pikad tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil. Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill.