magneet liikumise kiirusega läbi selle kontuuri. Lenzi reegel: Suletus kontuuris tekib induktsiooni vool on suunatud nii, et ta oma magnetvälja püüab takistada välise magneeto muutmist läbi selle kontuuri. Selleks, et Lenzi reegli abil leida induktsioonivoolu suunda tuleb: 1) teha kindlaks välise magnetvälja suund, 2) teha kindlaks kas magnetvoog kasvas või kahanes, 3) Lenzi reegli abil otsustada kuhu on suunatud induktsioonivoolu magnetväli, 4) Parema, käe kruvireegli abil leida induktsioonivoolu suund. Eneseinduktiivsus- on nähtus kus voolutugevuse muutumine vooluringis toob kaasa seal samas vooluringis induktsioonivoolu tekkimise. Kehtib Henry seadus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Eei=-L dI/dt Eei- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud(V), L- induktiivsus(H), di/dt- voolutugevuse muutumise kiirus(A/S), dI-voolutugevuse muut, dt-ajavahemik. Induktiivsus on
jooned ehk pöörised. 3)Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). 4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti.
näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolu ja pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla). B = F / I*l (1T on sellise välja magnet- induktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega
Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m. Magnetvälja suund magnetväljas tasakaalses asendis oleva vooluga kontuuri poolt piiratud pinna normaali (pinna ristsirge) positiivne suund. Positiivne suund määratakse voolu suunaga kontuuris kruvireegli abil; Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks. Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos
3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim. suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata Iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu jõujoonte suunaga. arvutatav jõud
tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapoolu-seks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas. Maa
90º. Skalaarkorrutis on kommutatiivne: a b = ba . See on näha skalaarkorrutise definitsioonist. ( ) Skalaarkorrutis on distributiivne: a b + c = a b + a c . Seda saab tõestada geomeetriliselt. 4. Vektorite vektorkorrutis Vektorite vektorkorrutis c = a × b on vektor, mis on risti korrutatavate vektorite poolt määratud tasandiga, mille suund määratakse parema käe kruvireegli järgi ja mille absoluutväärtus võrdub vektorite absoluutväärtuste ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega: a × b = ab sin . c b a Vektorkorrutise suund. 3 Vektorkorrutis on null, kui vektorid on paralleelsed, s.t. kui vektoritevaheline nurk on 0º või 180º. Siit tuleneb ka, et vektori
W=Wk+Wp , kus Won mehhaaniline energia (J), Wkkineetiline energia (J), Wppotentsiaalne energia(J) Konservatiivses jõuväljas asuva keha mehhaaniline koguenergia on ajas muutumatu, jääv suurus. Kui kehtib EJS (suletud süsteemis), siis W=0 13)Jäiga keha pöörlemine. Jõumoment on jõu ja jõuõla korrutis. Jõuõlg on jõu mõjumise sihi kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumoment on kruvireegli kohaselt suunatud piki pöörlemistelge. M = r ×F , kus M- jõumoment (N*m), r- punktmassi kohavektor , F- punktmassile mõjuv resultantjõud (N) Inertsimoment näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha kui terviku inetrsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise teel. I=mr2, kus Ielemendi inertsimoment(kg*m2), melemendi mass (kg), rkaugus pöörlemisteljest (m)
r . L-impulsimoment Impulsimomendi jäävuse seadus - Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. ||def: dLi/dt=Mis+Miv Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand M=dL/dt Võnkumised Harmooniline võnkumine võnkumised on protsessid, milledele on isel teatud ajaline korduvus. Harmooniliseks nim protsesse, milledele on muutuva suuruse sõltuvuse ajast määrab sin või cos funktsioon. Harmooniliseid võnkumised tekivad hälbega võrdelise ja tasakaaluasendisse suunatud jõu mõjul.
Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub: M = B I S sin , kus B on magnetvälja magnetiline induktsioon; I voolutugevus kontuuris; S kontuuri poolt piiratud pinna pindala;
pikkuse muutusega (pikenemisega) ja tema suund on vastupidine deformeeritava kehaosakeste nihke suunaga. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. 10. Jõumoment punkti suhtes, jõu õlg. Jõumoment – M on jõu ja tema õla korrutis (MF=rFF).F Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Jõuõlg on jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest (M=rFsinα=Fl) 11. Jäiga keha inertsmoment, millest sõltub? Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel.
kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r * F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele
kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r * F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele
Erisoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r * F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Moolsoojus- Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isohoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd. Moolsoojuste suhe k = Cp / CV on määratud gaasi molekuli vabadusastmete arvuga i kujul : k = (i + 2) / i . Soojusmahtuvus = soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra
Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. 20.Parema käe rusikareegel (kruvireegel). Vooluga juhti ümbritseva magnetvälja suunda saab määrata parema käe rusikareegli või kruvireegli abil. Kruvireegel: kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. Parema käe rusikareegel: Kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Kuigi punktlaengu elektriväli ja vooluelemendi poolt tekitatud magnetvälja magnetiline induktsioon tunduvad olevat sarnased, on siiski tegemist täiesti erinevate väljadega
Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T). Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus).
vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi. Kui pöördenurk on vektor, siis sellest võetud tuletis aja järgi st nurkkiirus � on samuti vektor. Analoogiliselt leiame, et ka nurkkiirendus � on vektor. � on alati nurgavektoriga samasihiline, kuid � ei lange üldiselt kokku pöörlemisteljega. Teljesihiline on see ainult fikseeritud telje puhul. Sel juhul on � nurkkiirusvektori � suunaline kiireneva ja vastassuunaline aeglustuva pöörlemise korral. E) Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine
olema ringikujulised, nende tsentrid peavad asuma juhtmel nende tasandid peavad olema juhtmega risti. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. Vooluga juhti ümbritseva magnetvälja suunda saab määrata parema käe rusikareegli või kruvireegli abil. Kruvireegel: kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. Parema käe rusikareegel: Kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda Kuigi punktlaengu elektriväli ja vooluelemendi poolt tekitatud magnetvälja magnetiline induktsioon tunduvad olevat sarnased, on siiski tegemist täiesti erinevate väljadega. Erinevus
𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙 summana, kusjuures voolu elemendi väljatugevus arvutatakse valemi 𝑑𝐵 = 4𝜋 𝑖 𝑟3 = 4𝜋 𝑖 𝑟2 𝑠𝑖𝑛𝛼 abil , milles α on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB suund on risti mõlema vektoriga. Vektori dB suund määratakse kruvireegli abil. Magnetilise induktsioonimõõtühikuks on tesla. 𝑎 𝑟𝑑𝛼 𝑎𝑑𝛼 𝜇0 𝑖 Sirgvoolu väli. 𝑟 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑑𝑙 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 = 𝑠𝑖𝑛2𝛼 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑎 ∗ 𝑠𝑖𝑛𝛼𝑑𝛼 B=∫dB B=μ0i/2πa Sirgvoolu magnetilise induktsiooni jooned kujutavad endast juhti ümbritsevate kontsentriliste ringjoonte süsteemi. Ringvoolu väli
NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r * Fning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. 23 Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2).
kirjeldavale Newtoni 2. seadusele kujus F = (m v)' (korrutis mv on liikumishulk e. impulss). b) Lühidalt: Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI- süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r X F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Pikemalt: M = r X F, kus r on jõuõlg Njuutonmeeter ( ) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. Jõumoment on vektor, mille: 1) siht on paralleelne pöörlemisteljega, 2) suund määratakse parema käe reegliga (kõverdatud sõrmed näitavad jõu mõjul toimuva pöörlemise suunda, väljasirutatud pöial näitab vektori suunda),
impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. 16. Steineri lause. Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nimetatakse
poolel on oma põhja- ja lõunapoolus. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoon on suunatud põhjapooluselt lõuna- poolusele. Jõujoonte tihedusega iseloomustatakse magnetvälja tugevust. 41 Vooluga juhtme ümber tekib kontsentriliste ringidena magnetväli, mille suund on leitav kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. Või: kui vaadata voolu suunas, siis magnetvälja jõujoonte suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga. Magnetvoo tähiseks on (kreeka suurtäht fii), ühikuks veeber (Wb). Magnetvoo tiheduse ehk vootiheduse ehk induktsiooni tähiseks on B, ühikuks veeber ruutmeetri kohta (Wb/m²) ehk tesla (T). B= . S
annaabi.ee 
