välistöödeks. Saneerimiskrohvi ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Niiskus- ja soolakahjustatud krohv tuleb kuni 1 m ulatuses ümber kahjustatud või läbiniiskunud ala lahti lüüa ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Visata krohvikiht käsitsi sisse, kattes poolkatvalt ehk 75 % aluspinnast. Kuivamisaeg enne järgnevaid töid: arvestada vähemalt 3 päeva silmaga nähtavale kuivamisele lisaks. Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast.
hüdromootoritena . KRUVIPUMBAD KRUVIPUMBAD Kruvid on valmistatud terasest.Kered valmistatakse tavaliselt malmist. Sisehülsid ehk staatorhülsid võidakse valmistada pronksist, malmist või terasest.Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Rootoreid ehk kruve võib olla 1....5. Kruvipumpade kasutusalad : Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m³/h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa. Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena. Kruvipumba tootlikkus: Q 60kn D2 d 2 h 0 8i ,kus k- veetavate kruvide arv, n - pöörete arv,
terasest. Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle tasakaalustamiseks kasutatakse ka pumbatava keskonna juhtimist survepoolelt tugilaagripoolele ,millega püütakse tekkivat survet tasakaalustada. Kruvipumpade kasutusalad : Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m 3 /h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa. Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena. Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse mittehermeetilisi kahekruviga kaksik kruvipumpasid. Kaksikpumba kruvide sammud on
Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru ● jahutitest reduktsioonklapi ülevoolutoru karterisse Selliseid märjakarteriga mootoreid kasutetakse autodel, traktoritel ja ka väikese võimsusega laeva mootorites või ka kiirekäigulistes kaatrite mootorites ÕLIPUMP Õlipumpadena kasutatakse hammasrataspumpi, vahel ka kruvipumpasid: hammas- rataspump on staatiliserõhu pump ja seetõttu tuleb süsteemis kasutada redukts -iooni ja ülelaskeklappi, et regulleerida õlisurvet süsteemis. Need pumbad on lihtsa ehitusega, töökindlad ja suure tootlikusega [Q] ( umbes 3 X suurem vajaminevast ja seda nimetatakse vartteguriks, ning liigne õli juhitakse reduktsioonklapi või ülelaskeklapi kaudu karterisse tagasi. Kui mootor on reverseeritav siis õlipumbad tehatse ka reverseeritavad.
Süsteemi kuuluvad kaks settetanki ja kaks päevatanki, mis asuvad kütuse ettevalmistamise ruumis esimesel tekil. Kütuse pumpamist settetanki saab teostada automaatselt, settetangis on nivooandurid, mis annavad märku kütusetaseme langemisest. Kui tase on langenud alumise lubatud piirini, siis käivituvad pumbad ja pumbatakse kütust kuni ülemise nivoo piirini. Päevatanki täitmine toimub manuaalselt, automaatsüsteemid puuduvad. Kütuse etteandesüsteemis on kaks komplekti kruvipumpasid. Madalarõhu etteandepumbad pumpavad kütust päevatankist ettevalmistussüsteemi ehk buusterjaama ning teised kõrgrõhupumbad ehk buusterpumbad pumpavad kütust 15 etteandesüsteemist edasi kütusemagistrali kaudu peamasinateni. Kütuse rõhk enne filtreid on 7bar ja pärast filtreid 5,5bar. Kütusesüsteemi trassile (üks trass kahele peamasinale) on paigutatud kaks kahepoolset kütusefiltrit
annaabi.ee 
