Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil
ettekujutuse. · Selline näeb detail välja seestpoolt. · Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu!
..4 mm/p. Lõike- kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine joon. 135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil