Sõda ja Saaremaa
Raid soovitanud
kindlasti end ise üles anda, sest ta tabatakse niigi. Sannik läkski ise politseisse, kuid temagi
hukati 1941. aasta detsembris Loode tammikus (ERA, f. R-64, n. 1, s. 8, l. 23; ERA, f. R-64,
n. 1, s. 122b, l. 702).
1941. aasta sügisel pärast Nõukogude võimu langemist võtsid arreteerimised vastuseks
punaterrorile Saaremaal massilise ilme. Ainuüksi esimese kuuga arreteeriti poliitilistel
põhjustel ilmselt üle 600 inimese (Krusenstjern 1993, 119). Detsembri keskpaigaks ulatus
Julgeolekupolitsei ja SD poolt arreteeritute arv juba 813 inimeseni, neist 193 olid juba maha
lastud (BA MA, RH22/259, 40). Ligikaudu viiendik arreteerituist vabastati pärast
ülekuulamisi karistuseta (ERA, f. R-64, n. 1, s. 88).
Kui üldiselt püüdsid mõlemad okupatsioonivõimud oma hukkamisi toimetada vaikselt ja
varjatult, siis üks sedasorti ettevõtmine kuulutati elanike hoiatamiseks suisa avalikult välja.
14