paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827 - 42 oli ta samas direktoriks. 1842. a omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845. a üks Vene Geograafiaseltsi asutajaid. Krusenstern oli hea meremees ning ka hea sõber, nagu ütles Otto von Kotzebue. Kuulus meresõitja on maetud Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse, Hagudisse on talle püstitatud mälestusmärk. Karmen Vikat 5b
Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas". Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti
enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Peale ümbermaailmareisi 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai erikäsul Tallinna Toomkirikusse.Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti.
poole. Vahepeal olid nad olnud Santa Catarina saarel. 14 novembril ületasid Vene laevad esimest korda Vene laevastiku ajaloos ekvaarori. Elades üle kaks torni, kaotasid kaks laeva üksteist. Said kokku alles 9. aprillil Nuku Hiva juures. Lahkusid sealt 6. mail ning võtsid kurssi Kamtsatkale. Peale pika reisi jõudis ta Jaapanini. Peale selle rändasid kaks laeva veel kaua. Nende reis lõppes 22. juulil 1806 aastal, mis kestis umbes kolm aastat. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 aastal erru läinud, pöördus Krusenstern tagasi Eestisse, Kiltsi mõisa, kus neli aastat hiljem suri ja maetud Tallinna Toomkirikusse. 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen sündis 20. septembril 1778 a. Lahetaguse mõisas, Saaremaal ja suri 25. jaanuaril 1852 a. Kroonlinnas. Ta oli oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral, Vene polaaruurija ja maadeavastaja. Ta juhtis esimese Antarktika-
Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim. [redigeeri] Tegevus pärast ümbermaailmareisi Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas". Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 24. (vana kalendri järgi 12.) augustil 1846 ning maeti tsaar Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Allikas: Wikipedia 2.F
annaabi.ee 
