Motokross ja selle areng Raplamaal
Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika
4
park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida,
et eesti võidusõitjate kasutuses tol ajal oli üldse 450 mootorratast (Kaldmaa
„Krossirajal“, lk 26).
1964. aastaks oli Eestimaa kaetud „Jõu“ ja ALMAVÜ motoklubidega ning
motosportlaste arv oli kahekordistunud. Kuna majandite jätkuv jõukus lubas hankida
piisavalt krossimootorrattaid – ainuüksi „Jõud“ motoklubidel oli 500 ratast. See tõi
omakorda kaasa suure motokrossi vaimustuse ning sel aastal peeti Eestimaal kokku
134 võistlust. (Kaldmaa „krossirajal“ lk 31)
Kuna sel ajal oli võimalik tegeleda motokrossiga ainult siis, kui klubi sulle ratta tagas,
siis tegeleti motokrossiga ainult osaliselt ja hooajaliselt. See tõi kaasa aga treeningu
kvaliteedi ja ala perspektiivi languse. Kuna selline tegevus ei võimaldanud