Nõukogude krossiparemikku tabas mingi "Süsteemile" omane tõrge ja välissõite lubati neile vaid episoodiliselt.nii läks üks aasta asjata kaotsi ja edasisi sündmusi silmas pidades oli sellest kahju. 1976. aastast alates hakkasid spordiajakirjanikud valima aasta parimaid tehnikasportlasi. 1978. aastal tõusis krossivaimustus Eestis veelgi.Valmis uusi radasid ja kasvas võistluste arv.Tehnika-ja Spordiklubi "Voka" aktivistid rajasid Pühajõe äärde krossibaasi,mis kujunes peagi mitmete motovõistluste areeniks. 1980. aastal anti kolmele mootoriorganisatsioonile Eesti teenelise treeneri aunimetuse mootorispordi arendamisel ja noorte kasvtamisel saavutatud edusammude eest. 1983. aastal tõusis Eesti motoföderatsiooni krossikomitee põhiülesandeks esindus võistkonna ettevalmistamine osavõtuks Nõukogude rahvaste 8. spartakiaadist. Neljas kümnend oli Eesti krossisõitjatele edukas.Üleliidulistelt spartaadidelt ja
kaksikvõidu A.Muuli ja A.Tomson. Ka noorte klassis tuli esikoht. Selle võttis R.Sinimaa. Tallinna Noorte Spetsialiseeritud Mootorispordikooli esindus tuli Riia eakaaslaste järel teiseks. 1978. aastal tõusis Eestis krossivaimustus veelgi. Valmis sai uusi radasid, kasvas võistluste arv. Paljud tegid motokrossi heaks Kohtla-Järve rajooni ja eriti Tehnika- ja Spordiklubi Voka aktivistid. Vokalased rajasid ja sisustasid looduslikult kauni Pühajõe äärde ajakohase krossibaasi, mis kujunes peagi mitmete kaalukate motovõistluste areeniks. Oma esimestele üleliidulistele hõbemedalitele lisaks tõid Saku Motoklubi krossisõitjad J.Uustalu ja M.Oras 1978.aastal üleliiduliselt meistrivõistlustelt juba kuldmedaleid. Meistritiitel tuli 650-kuubikuliste masinaklassis. Pärast viieteistkümneaastast vaheaega kordasid sakulased V.Vaarderpassi- J.Tuuliku saavutust. 10 1979