Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal. Venemaa keisrinna Katariina II 5
kroonumaks: pearahamaks(nagu Venemaal, kehtis Vene aja lõpuni) ja kaotati tollipiir(1782) Haldusreform(ajutine): A. Tallinna- ja Riia asehaldurkonnad - Ühine asehaldur Riias ja krooni ametinikkond 3x Kubermanguvalitsused(ei likvideerunud hiljem) Kroonupalatid: finantsasjad ja juhtis viitsekuberner Üldhoolekande kolleegiumid B. Tallinna kubermang jagati 5 maakonnaks(Talinna, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Paldiski) ja Riia kubermangu eesti osa koosnes 5 maakonnast(Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru) C. Kohalik aadel kaotas eesõigused: uute piirkondlike aadlikogude aluseks maaomand ja
komisjonide eesotsas. Kuberneri määras ametisse keiser ja ta andis aru isiklikult keisrile. Kubermanguvalitsus oli täidesaatev organ, mille liikmed juhtisid arvukaid allasutusi. Kubermanguvalitsus koosnes nõunikest, neile lisandusid assesorid, kubermanguarst, arhitekt, insenser, asjaajaja ning siseministri poolt kinnitatud eriülesandega ametnikud. Kubermanguasutused: Riiklike tuluallikate haldamisega tegelesid rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid,
annaabi.ee 
