Liivimaal oli asi palju keerulisem. Ka siin moodustati 1721 restitutsioonikomisjon. Hinnanguliselt pärast selle komisjoni tööd jäi 102 mõisa riigi kätte. Mõne aja jooksul hakati neid mõisaid erakätesse andma. Läbi 18.-19. sajandi riigimõisate arv jääb umbes saja piiresse. Kroonumõisaid hakati väiksemaks tükeldama. Saaremaal on väga suur kroonumõisate osakaal. Eramõisaid ja kroonumõisaid mõlemaid seal umbes 50%. Rüütlimõisate talupoegi oli 70,1%. Kroonutalupoegi 26%. Kroonumaavaldus on Saaremaal kogu aeg olnud stabiilselt suur. Kui Eesti- ja Liivimaal toimub järk-järguline restitutsioon, siis Saaremaal leiab aset vastupidine protsess kroonumaavalduste protsent pidvalt kasvab ja saavutab 19. sajandi algul oma haripunkti. Mitmed restitutsiooniprobleemid jõudsid ka valitsevasse senatisse, Peterburgi. Kõige lihtsamad olid need küsimused, mis olid seotud riigistatud mõisatega. Kuid Rootsi riik oma rahahädas mitmed endised eraomandis olnud mõisad anti panti,
annaabi.ee 
