eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava võlliga, siis võib selle lugeda lukustatuks, kuigi tegelikult pöörleb koos võlliga ka see ja kannab edasi osa esimese käigu pöördemomendist. Põhiosa pöördemomendist kandub läbi jäigalt ühendatud päikeserataste teisele planetaarülekande satelliitide raami ja pöördemoment kandub läbi satelliithammasrataste kroonrattale, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga.
hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12.2 alumist hammaslatti ja vastavalt ka päikeseratast mitte ainult ei hoita kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks
annaabi.ee 
