Lähimas minevikus on kasutatud sarnaseid manöövreid diktatuuriga riikide poolt. See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline kindral, kes kogus kuulsust oma võitudega võõrvägede üle. 1799.aastal korradas ta riigipöörde, mis õnnestus. Algas konsulaadi ajastu, kus võimul oli kolm konsulit ,kes valiti kümneks aastaks. 1804.aastal kuulutas ta end keisriks. Tema kroonimisega lõppes Prantsusmaal vabariik. Tema ajal võeti vastu “Tsiviilkoodeks”. Majanduses mindi üle vabale turumajandusele. Oluline roll tema valitsemisel oli sõjaväel. Oma sõjakäikudega vallutas ta kogu euroopa mandri ala, kuid lõpuks sai ta lüüa Inglismaalt ja ka Venemaalt. Napoleon taandas end võimult ja ta saadeti asumisele, kuid ta pöördus sealt tagasi ja võtis uuesti võimu üle, kuid peale 100 päeva valitsemist kukutati ta. Ta suri 1821. aastal St Helena saarel kuhu ta saadeti
Koor on aktiivne tegelane - rahvas, kes võtab osa sündmuste arengust, arutleb, kommenteerib ja sageli mõjutab lõpptulemust. Läbi kooride saavutab Mussorgski ooperites rahvadraama olemuse. Sünnivad esimesed massistseenid, milles tänu ebameeldivale meloodiale võivad esineda kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, hädaldavad ülikud. ,,Boriss Godunov" sisu - on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri,
Referaat Karl Suurest Karl Suur sündis 2. aprillil, kuid täpselt teadmata on tema sünniaasta. Selles arvatakse olevat kas 742, 747, 748. Karl Suur oli Pippin Lühikese ehk Karolingide dünastia rajaja vanim poeg. Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki. Ta vallutas Lombardia, alistas paganatest saksid
Chiaramonti, kes võttis endale nimeks Pius VII (1800-1823). Pius VII oli puhas trentoist ja papalist. Katoliku kirik võttis aktsiivse diplomaatilise kursi Venemaa ja Prantsusmaa suunas. Venemaal õnnestus 1815. Aastal taastata jesuiitide ordu ( veel enne 1825. Aastat ajas Aleksander I jesuiidid Venemaalt alatiseks minema) ja Prantsusmaaga taastati diplomaatilised suhted, mis tipnesid 1799. Aastal võimule tulnud Napoleoni keisriks kroonimisega paavsti poolt 1804. Aasta detsembris. Enne seda oli Napoleon sõlminud Vatikaniga konkordaadi. Sõltumata Prantsusmaal toimunud revolutsioonist ja antiklerikaalsetest hoiakutest olid prantslased oma hingelt ikka veel katoliiklased. Selleks, et õnnelik olla, vajasid prantslased ja vajas korrastatud ühiskond tervikuna katoliku kirikut ja katoliku usku, mis oli ainus, mis pidi andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust
Seepärast võitles Louis ühe usu eest vaikselt: paljudesse riigiametitesse pääsemiseks pidi olema katoliiklane, samuti anti ülikoolides diplomeid vaid katoliiklastele. Arstidele avaldati survet, et nad jätaksid ravita haiged, kes ei soovinud pihiisa. Päikesekuninga arusaamad Jumala olemuse kohta olid tihedalt põimunud arusaamadega kuninglusest. Ta pidas iseennast ,,tõeliselt jumalike ülesannete" täideviijaks. Louis oli oma võidmise ja kroonimisega omandanud jumaliku aura ja sakramentaalse jõi ravida skrofuloosi, asetades oma kuningliku käe haigle ja lausudes ,,Kuningas puudutab teid, Jumal parandab teid". Louis kindlustas ka, et kirik tema võimu ei piiraks. 1682. aastal võeti vastu ,,Neli artiklit", millega määrati, et kuningate poliitiline võim ei allu kiriku kontrollile. Samuti, et kuigi paavst on kiriku pea, peab ta valitsema kiriku seaduste jäegi ning paavst oli küll
"Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri,
Otsus langetati pärast rahvahääletust, mis põhimõtteliselt näitas rahva 99,9% nõusolekut (petturid!). 1804 avastati rojalistide vandenõu Bonaparte mõrvamiseks ja nii leiti, et tarvis on veel kindlamat võimu. Taas korraldati rahvahääletus ja selle tulemus oli veelgi parem kui eelmisel: vastuhääletajaid oli veelgi vähem kui eelmise korra 8000. Senat kuulutas Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisis kuhu saabus ka Rooma paavst. Napoleoni kroonimisega lõppes Prantsuse vabariik. 1808 kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 3 Keisririigi valitsemisel loobuti rahvaesindusest, läbi ei viidud ka kohalikke valimisi. Samas rõhutati rahvuse ühtsust. Napoleon oligi ametlikult prantslaste, mitte Prantsusmaa valitseja. Keiser nimetas kohtadel võimu teostavad prefektid ja linnapead. Arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat.
rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´ Ooperi "Boriss Godunov", (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16. sajandist, tsaar Borissi ajast. Algab Borissi kroonimisega kirikus. Kroonimissteen on pidulik, kirikukellade võimas kõla (13. saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril. Vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. Rahvas on aetud Punasele väljakule Borissi austama. Rahvas laulab "Slava"-au tsaarile.. Mussorgski näitab rahvast tuima ja ükskõiksena, aga tunneb talle kaasa. Borissi valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahtis sõda. Boriss ei saanud õigesti
See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle kiriku õnnistuse ja seega jumala kindla toetuse. Gustavi kroonimine oli viibinud mitmel põhjusel. Enne Västeråsis tehtud otsuseid ei olnud kuninga finantsbaas piisavalt heas seisus et suurejoonelist kroonimist korraldada. Peale seal tehtud otsuseid murdus ka kiriku ilmalik positsioon ja Gustav sai end rahus kuningaks kroonida lasta. Kroonimisega kaasnesid suured pidustused kõrgemast seisusest rahvale, mille kõrgpunktiks oli kindlasti rüütlikslöömine. Muud rahvamassid said eemalt jälgida kõrgete härrade pidustusi, kuid samas said ka kõige väetimad kuninga lahkuse osaks. Näiteks 10 kostitati kogu rahvast mehiste kõhutäite ja õluga vähemalt kolmel päeval. Kõik see tõstis Gustavi rahva silmis kõrgemale. ABIELUD
ajal põgenes Daumantes Pihkvasse, kus sai hiljem Pihkva üheks hinnatumaks vürstiks. Õigeusu kirik kuulutas Daumanti pühakuks. 1264-1267 Mindaugase ainus ellu jäänud poeg Vaiselga oli aga õigeusku ristitud. Leedu maal valitses aga Vaiselga ajal ja peale seda paganlus. GEDIMIINID Mindaugase järgne aeg oli ülemineku aeg. Leedu konföderatsioonist sai suurvürst Gediminase all Leedu riik koos kõigi riigi tunnustega (550). Teiste riikide tunnustus Mindaugase kroonimisega. Seespoolt paganlikule Leedule oli näiliselt uks euroopa poolt avatud samas aga suhtuti sellesse läänest negatiivselt ning pooldati Liivi ordu rünnakuid. Seega oli leedu riik siiski lääne suhtes kaitsepositsioonil kuid avatud tegutsemaks ida suunal. Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse
Kuid Puskini elu Mihhailovskoje pagenduses polnud üldse mitte mängu-, armastuse- ja loomeidüll. Ajuti muutus pagendus luuletajale talumatuks. Ta pidas plaani Tartu kaudu välismaale põgeneda. Venemaal lõppes terve ajajärk. Lõppenud oli aeg, mil valitses Aleksandr I. Oma saatusest ei teadnud Puskin midagi. Ööl vastu 4. septembrit 1826 ratsutas Mihhailovskojesse valitsuse kuller, kes tõi Puskinile käsu sõita viivitamatult Moskvasse, kus tollal seoses kroonimisega viibis Nikolai I. Mihhailovskoje pagendus oli lõppenud. 18 Puskin pärast pagendust Puskin jõudis Moskvasse 8. septembril ja viidi otse Nikolai I kabinetti. Nende vestlus kestis kaua, nähtavasti puudutas see paljusid poliitilisi probleeme. Nikolai I suutis Puskinit veenda, et ta on tsaar-reformaator, uus Peeter I. Just pärast esimest kohtumist tsaariga võttis
piiskopi kohale?. Ta üritas Saaremaal ja Läänemaal oma varanduslikku olukorda parandada, piiskop Henrik vangistati, hoiti Kuressaares vangis ja leiti üks päeva sealt surnult. 15. sajandi alguseks Saksa Ordu oli saavutanud justkui tegeliku hegemoonia Liivimaal. See ei osutunud püsivaks juba rahvusvaheliste muutuste tõttu. Kogu Kirde-Euroopas hakkas toimuma võimu kontsentreerumine. 1397 rajati kuningas Eriku kroonimisega Kalmari linnas Kalmari unioon- Rootsi-Taani liit?. Pretendeerisid Põhja-Eestile. 1385 Krevo unioon - Leedu suurvürst abiellus Poola kuningannaga, võttis vastu katoliikluse, Leedu ristiti ja sai teoks Leedu-Poola unioon. See unioon esialgu kestis väga lühikest aega, tglt Leedu suurvürsti võimu haaras endale Vitautas, aga faktiliselt Riello ja Vitatutas tegutsesid ühiselt. 1569. muudeti personaalunioon reaaluniooniks. 15. saj alguses
annaabi.ee 
