saavutanud liikmesriigi keskmist. Pikaajaline intressimäär on küll olnud Eestis stabiilselt madal, aga kuna Eestil ( Eesti Pank juuli 2009, 8) puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad ( vähemalt 10 aasta ), siis puudub siinkohal ka otseselt võrreldav intressinäitaja. Seetõttu võtab Euroopa Komisjon intressimäära kriteeriumi hindamisel arvesse einevaid tegureid. Erasektorile eraldatud kroonilaenude intresside madala taseme ja väikse riigivõla põhjal on Euroopa Komisjon oma 2008. aasta lähenemisaruandes järeldanud, et Eesti täidab intressimäära kriteeriumi. Samuti oli Euroopa Keskpank oma hinnangus positiivne. Selle põhjal võib oletada, et kui järgmised korralised lähenemisaruanded valmivad juba kevadel 2010, siis ei tohiks tulla probleeme Maastrichti intressimäärade kriteeriumi täitmisel.
ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam."
laenulepingute kohaselt pidanud olema aluseks nii viivise kui ka tervikintressimäära leidmisel. Vastuses kassatsioonkaebusele ei ole kostja pidanud vajalikuks selgitada, miks ta on esitanud baasintressimäära ebapiisava arvutusviisi põhjal. - 25. Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja esitatud tabeli järgsed ja kostja kodulehelt leitavad baasintressimäärad ei lange täies ulatuses kokku. Nt on aadressilt http://www.seb.ee/uudised/2009-05-28/alanes-kroonilaenude-baasintress leitav järgmine 63/67 teave: „28. mail 2009 muutub SEB Eesti krooni laenude aluseks oleva panga baasintressi (PBI) määr. Uueks PBI määraks on 5,75% aastas, varasema 6,00% asemel." Kostja apellatsioonkaebuses toodud tabeli järgi on aga baasintressimäär 5,75% märgitud kehtivaks alates 1. juunist 2009, mitte 28. maist 2009. Tabeli ja kodulehe andmete vahel on ka muid erinevusi
annaabi.ee 
