Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis ...
TALLINNA TRILOOGIA: KÕIGI KOLME TEGEVUSKOHT TALLINNAS, OSA EPISOODILISI TEGELASI ON KA ÜHISED. 1938 ,,Tuli ja raud" tegevus algab 19.saj lõpul maal ja siirdub siis linna. Tegevusaeg u 50 a, jälgitakse kolme sugupõlve elu, püüdlus parema elujärje poole. Perekonnaromaan: kronoloogilises järjekorras antakse lõike tegelaste elust, vähem huvi pakkuvad lõigud jäetakse mitme aasta pikkuste lõikudena vahele. Kroonikalaadne. Rohkem agulimiljööd, vähem tehaseatmosfääri. R elas ise Tallinnas ühes töölisperekonna juures, nii oli tal üksjagu ka isiklikku kogemust. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja, Kompositsioonis on tunda algaja kogenematust romaan ei saa kohe täit hoogu sisse, elujuhtumid on dünaamikavaesed, aga tervik siiski tekib. 1940 ,,Võõras majas" (Õige mehe koda) esitleb Tallinna omaaegset ärimaailma, baltisakslaste varjust esile kerkivat
ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga – nagu näha, ei ole kummaski töös peetud võimalikuks kasutada sõna “džäss”7 . Kolmas teadaolev ja otseselt džässiteemaline töö on Aadu Mutsu 1991. aastal ajakirjas Kultuur ja Elu läbi kuue numbri (5–10) ilmunud ajakirjanduslikuks kohendatud kroonikalaadne uurimus “Happy Days are Here Again”, mille pealkiri on autoril valitud kindla tagamõttega mitme- tähenduslik, viidates formaalselt küll ühele tolle ajastu populaarsetest tantsulugudest (Milton Ager, “Happy Days are Here Again”), kuid juhtides tähelepanu ka asjaolule, et nõukogude aeg oli meid õpetanud ridade vahelt varjatud tähendusi otsima. Antud juhul ilmselt lootust nii rahvale kui džässile saabuvast uuest, vaba ja loomulikku arengut võimaldavast ajastust. 1984
annaabi.ee 
