Doktor Bartolo uritab katte maksta Figarole, kes tombas omal ajal kriipsu peale tema plaanile ise Rosinaga abielluda. Kunagine romantiline nooruk krahv Almaviva on aga degenereerunud pahuraks ja armukadedaks abikaasaks, kes samas loob kulge Figaro pruudile ja puuab oma teenijate onne takistada. Figaro, Susanna ja krahvinna kavala plaani abil taastatakse siiski viimaks krahvi armastus oma abikaasa vastu. "Figaro pulma" peetakse ooperi standardrepertuaari kroonijuveeliks ja sellest sai Mozarti uks koige edukamaid helitoid. Eriti kuulus on avamang, mida mangitakse sageli kontsertidel. Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit -
Esimesel laulupeol lauldi kaks eesti keelset laulu Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. Teised lauldud lood olid vaimulikud lood. Eestis oli helilooming tol ajal haruldane siis koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ ning lisandunud on veel Friedrich Saebelmanni "Kaunimad laulud“, Mihkel Lüdigi „Koit“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Nüüdisaegsetel laulupidudel lauldakse vaid eesti keelseid ja eesti päritolu lugusid ning rohkem ilmalikke laule. Esimesel üldlaulupeol osalesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kuigi tol ajal olid
annaabi.ee 
