parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus veel pinevamaks. 1641. aasta sügisel puhkenud Iirimaa ülestõusu kasutas ära parlament. Väites, et selle taga on kuninganna ja teised katoliikluse restauratsiooni toetavad jõud, puhkesid suured kuninganna-vastased meeleavaldused. 1642. aasta algul lahkus kuninglik perekond Londonist. Natukese aja pärast lahkus kuninganna maalt, võttes kaasa ka kroonijuveelid. Nende eest saadud rahaga tahtis ta kuningale sõjajõudusid värvata. Parlament nõudis endiselt, et kõik sõjaväejõud koonduksid nende kätte, samuti praagiti Ülemkojast välja kuningale lojaalsed piiskopid. Sõjajõududest Charles loobuda ei saanud. Üle ei jäänud muud kui alustada sõda. 6 KODUSÕDA JA HUKKAMINE Kodusõda jaotas inglased kahte leeri. Kuningat pooldasid aadlikud ja kiriku tegelased
et Londoni tänavad ja väljakud pulbitsesid rahvast, kellest osa oli relvastatud. Sellal kui mõlemad pooled sõjaks valmistusid, lahkus Charles vägede kogumiseks Londonist. See samm osutus saatuslikuks, sest kontroll pealinna ressursside üle on alati olnud elulise tähtsusega. Londoni kaitseks moodustati miilits kodanike relvastatud omakaitse. 1642. aasta algul lahkus kuninglik perekond Londonist Hampton Courti. Varsti lahkus kuninganna maalt, võttes kaasa ka kroonijuveelid, et nende pantimise eest saadud rahaga kuningale sõjajõudusid värvata. Parlament aga tegutses omasoodu, nõudes kuningalt kõigi sõjajõudude üleminekut parlamendi kontrolli alla, samuti arvati Ülemkojast välja kuningale lojaalsed piiskopid. Sõjajõududest loobumisega Charles aga enam nõustuda ei saanud. Nõnda oli otsene konflikt vältimatu. 1642 aastal otsisid paljud rahumeelset lahendust ning mitmel pool sõlmiti kohalikke rahulepinguid