Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine.....................................................................
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
1) Mehaaniline – deformatsioon koormuste mõjul – jäikus, tugevus jm 2) Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju 3) Termiline – soojusmahtuvus ja –juhtivus 4) Magnetiline – magnetvälja mõju 5) Optiline – elektromagnetväljakiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime 6) Keemiline – keemiline aktiivsus 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) Metallid 2) Keraamika 3) Polümeerid 4) Komposiidid – 2 või enamat materjali koos 5) Kõrgtehnoloogilised materjalid – pooljuhid, biomaterjalid, targad, nanotehnoloogilised materjalid 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ;
14. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; 2) olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt taaskasutatav; 3) suhteliselt tugev 4) odav; 5) optiliselt läbipaistev; 6) toodetav erinevates värvitoonides. 15. Komposiitide mõiste, näited. Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne.
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
