Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev
Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga. Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on
Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev
Kõige otstarbekam on esitada ettevõtte dokumendikäive vastava graafikuna, milles kajastatakse kõikide dokumentide nimetus ja otstarve, koostamise tähtaeg ja koostamise eest vastutavad isikud, dokumendile allakirjutavad isikud, raamatupidamistalitlusele esitamise tähtaeg, dokumentide vastuvõtjad ning töötlejad ja dokumentide säilitamise kord. Kronoloogilised ja süstemaatilised registrid raamatupidamises kronoloogiliste registrite abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust ja süstemaatilise kirjendamise õigsust. Kronoloogilise arvestuse registrisse kantakse majandustehingu kuupäevm raamatupidamislausendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, debiteeritavad ja krediteeritavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi nimetus ja number. Kõigi kronoloogilise arvestuse registrites registreeritudtehingute summade kokkuvõtmise teel
30.Kuidas andmebaasid jagunevad? Bibliograafiline, faktiandmebaas, täistekstandmebaas 31.Mis on bibliograafia? Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. Bibliograafiad annavad meile ammendava ülevaate kõigist teavikutest, mis on ilmunud teatud ajaperioodil. Reeglina on bibliograafiad korraldatud vastavalt teavikute ilmumisaegadele ja kindlate kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud
on palju hilisemad kui need, mis leidsid aset kuu aega tagasi; et rändaja, kes kõnnib neli miili tunnis, liigub kaks korda kiiremini kui rändur, kellel kulub kaks tundi sama teekonna läbimiseks. Ta teadis, kuidas kõnelda asjadest ja kuidas mõista talle öeldud asju, mis täpselt määrasid kuupäevi, kestvust ja kellaaegu; epohhe, aastaaegu ja silmapilke. Ta teadis, millal on südapäev, ning oskas kasutada kalendrit. Ta oskas asjatundlikult ja kergelt tulla toime konkreetsete kronoloogiliste ja kronomeetriliste ülesannetega. Ta oskas kasutada ja mõista ajalisi verbe. Mida ta ei suutnud teha, oli anda vastust näiteks sellistele abstraktsetele küsimustele: mis see on, mida on kahes nädalas kaks korda rohkem kui ühes nädalas? Miks võib Aeg, erinevalt lahingust, mitte kunagi alata ja miks võib Aeg, erinevalt kontserdist, mitte kunagi jõuda lõpule? Kas Aeg voolab ühtlaselt või korrapäratu kiirusega ja kas mõlemal juhul mõõdetakse tema kiirust teist sorti Aja abil
seoseid, keskendudes põhjuste ja tagajärgede seostele. Probleemistiku kaardistamisel kasutatakse puu sümbolit. -eesmärgipuu Nn. puudiagrammi kasutatakse kõigi nende tegevuste kaardistamiseks, et jõuda soovitud eesmärgini. Kasutaja saab siit teavet ülesannete loogiliste ja kronoloogiliste seoste kohta. (Oakland 2006:243) -Pareto analüüs Andmeanalüüs, mille eesmärgiks on suuremate probleemide kindlakstegemine. On kindlaks tehtud, et suur osa mittekvaliteetsest teenusest (90%) tuleneb väga väikestest põhjustest (10%). Neid põhjuseid annab tulpdiagrammina kujutada.
1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu
raamatupidamine ning raamatupidamist või rahandust õppinud inimesed oskavad reeglina ettevõtja arvepidamisest mõelda ainult tekkepõhiselt. Samuti peavad nad kõiki raamatupidamise seaduse nõudeid kohustuslikeks ja loomulikeks. Peamised raamatupidamise nõuded, mida kassapõhise arvestuse juures ei pea täitma, oleksid järgmised. § Ei pea kasutama kahekordset kirjendamist, koostama kontoplaani ning järgima "head raamatupidamistava". § Ei kehti raamatupidamise seaduse nõuded kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite koostamise ja vormistamise kohta. § Ei pea koostama raamatupidamise sise-eeskirju. § Ei pea koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruandeid. § Ei arvestata põhivara raamatupidamislikku amortisatsiooni. § Ei pea pärast kalendriaasta lõppemist tegema mingeid kandeid laekumata arvete pärast. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seepärast tuleks
asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete kohta, mille tegevus allus riigi kontrollile. Eriti väärtuslik on nimetatud kogu veel seetõttu, et siin leiduvad kõik olulisemad seadusandlikud aktid I maailmasõja perioodist, mil tekkis arvukalt uusi asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid. 9 Väljaantud aktid, määrused ja korraldused on köidetud aastate (ka poolaastate) kaupa ja varustatud kronoloogiliste ning alfabeetiliste märksõnade registritega iga aastakäigu köites, mis igati hõlbustab kasutamist. Näiteks I maailmasõja ajal vaenlase maale jäänud ja seal interneeritud sõjaväelaste sõjavangideks kuulutamise kohta leiame ametliku informatsiooni registrite abil määrusest nr. 1 1915. aastast. Eestimaa kubermangu Ajutise Omavalitsuse 30. märtsi 1917. a seaduse ja selle rakendamise juhendi leiame aga määrusest nr. 173 28.juulist 1917. a. Samas on ka
annaabi.ee 
