Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga õigus ja filosoofia. Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e. kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest. Prokopios kirjutas 6.sajandil ,,Sõdadest" ja paljastava loo ,,Salajases ajaloos" Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti
KAMERAALTÖÖD tuleb koostada aruanne (fotod, fikseeritud andmed, joonised, tänapäeval ka tõlgendused, dateeringud). · Enamik esemeid dateeritakse tüpoloogilise metoodi alusel Põhjamaade pronksiaja tüpoloogia võimaldab eraldada 6 pronksiaja perioodi. Samuti saab kasutada dendrokronoloogilist meetodit (hele ring suvi, tume külmem aastaaeg) puidu puhul. Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, kliimaerinevus nõuab ka Eestis eri kronoloogiaid (Lääne-Eestis oma, Tartus oma ulatub 11. sajandini). Termoluminessentssmeetodi puhul mõõdetakse räni radioaktiivsust (n põlenud liiva dateerimine savinõudes). Ka kasutatakse varvomeetriat (viirsavimeetod setted järvedes) ja radioaktiivse süsiniku meetodit (C14), mille leiutas W. F. Libby (ainus Nobeli preemia, mis arheoloogiaga seotud) 1949. a. Sellega määratakse puidu, söe, taimejäänuste, luude jm orgaanilise materjali vanust.
annaabi.ee 
