Kromosoomide jaotusviisid: I 1. Autosoomid - eri soopooltel, ehituselt, arvult ja kujult sarnased. Inimesel on neid 44 ehk 22 paari. 2. Sugukromosoomid - eri soopooltel ehituselt, kujult ja arvult erinevad. Nt XX/XY; ZZ/ZW; XX/X Sugukromosoomid on kõikides rakkudes! II 1. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomide paar, millest 1 on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus on sama. Kromosoomistikuna mõistetakse liigiomast kromosoomide arvu rakkudes. Väikseim kromosoomide arv on 2 (naaskelsaba); suurim 1500 (troopilised sõnajalgtaimed). Imetajatel väikseim kromosoomide arv 7 (muntjak), suurim 106 (üks Lad-Am. pisinäriline). Äädikakärbsel 8, inimesel 46. Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus. 1. Haploidsus - kõik kromosoomid on rakus ühes korduses, tähis n, see isel teatud keharakke nt lihtsamate hallitusseente ehk hallikute keharakud, sammaltaimede
Karüoplasma: Vesilahus, mis täidab rakutuuma ja on eraldatud tsütoplasmast. Kromosoomid (karüoplasmas): isekordistuvad molekulikompleksid, mille koostises on DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse ühekromatiidilised ja kahekromatiidilised. Ühekromatiidilistes 1 DNA molekul, kahekromatiidilistes 2 identset DNA molekuli (moodustuvad enne rakujagunemist). Kromosoomi osad: Ühekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/õlad, (otstes) telomeer. Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt
annaabi.ee 
