kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühesaheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes-koostada geneetiline kromosoomikaart. Kromosoomi geneetiline kaart, millele on kantud selles sisalduvad lookused aheldusanalüüsi põhjal leitud lineaarses järjestuses ja nendevaheliste geneetiliste kaugustega (mõõtühik:cM- sentimorgan. 31.Geneetilised markerid. Milleks neid kasutatakse. Loomi genotüpiseeritakse geneetiliste markerite (veregrupid, polümorfsed valgutüübid ja ensüümid, DNA mikrosatelliidid)abil nende identifitseerimiseks, vanemate ja sugupuu õigsuse kontrollimiseks. 32.Genotüüp ja keskkond
82% fenotüübilt vanematega sarnaseid järglasi. Erinevates katsetes saadav rekombinantsete isendite sagedus on püsiv, mis tõestab, et geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Lähtudes krossin- goveri esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühes aheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes koostada geneetiline kromosoomikaart. Geenide ahelduse tundmine on olulise tähtsusega põllumajandusloomade selekt- sioonis. Kui kaks geeni asuvad ühes kromosoomis, tähendab see seda, et vastavad tunnused on samuti päritavad enamasti üheskoos (kui ei toimu ristsiiret). Ebasoovitava ahelduse puhul tuleb aretajal leida rekombinantseid isendeid, kellel aheldus puudub. GENOTÜÜP JA KESKKOND Genotüüpi võib määratleda kui koostoimivate geenide kogumit, mis määrab organismi
annaabi.ee 
