nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele toksilistele molekulidele ning võib koosneda ensüümidest, mida on vaja germinatsiooniks. (Wikipedia, 2014). Kesta all on välismembraan, selle all peptidoglükaanist koosnev koor ja seejärel iduraku sein ning sisemine membraan (Setlow, 2014). Tuum sisaldab spoori kromosomaalset DNA-d, mis on kapseldatud kromatiinilaadsetesse proteiinidesse, mis kaitseb seda UV-kiirguse ja kuumuse eest. Tuum sisaldab ka tavalise raku struktuure, näiteks ribosoome ja ensüüme, kuid ei ole metaboolselt aktiivne (Wikipedia, 2014). Kuni 20% endospoori kuivainest moodustab tuumas asuv kaltsium-dipikolinaat. Arvatakse, et see aitab DNA-d stabiliseerida. Dipikoliinhape võib olla seotud spoori resistentsusega kuumusele.
ehk supernatant sade ja suspendeeri bakterimass 200 l Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon. Kasuta vajadusel pipetti. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2-3 min jääl. (5) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 5-6 min (sademeks on kromosomaalne DNA). Samal ajal pane valmis uus tuub, millesse pipeteeri 400 l propanooli (plasmiidse DNA & RNA sadestamiseks).
(maksimaalselt!) ja suspendeeri bakterimass 200 l Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon. Kasuta vajadusel pipetti. Suspensiooni tegemiseks segame, kas näpu, Vortexi või puutikkuga. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2- 3 min jääl. Lahuse ülemises osas tekis valge sade.
replikatsioon ja ilmselt ka reparatsioon. 1 1 • Genoomi strukturaalne varieeruvus ja selle dünaamika: • Suured sturktuursed genoomi varieeruvused (mikroskoobi tasemel resolutsioon), nende detekteerimise võimalused. Aneuploidiad – üks või rohkem ekstra kromosoomi või kromosoomide puudumine Isokromosoomid – kaks identset kromosomaalset õlga Õrnad saidid – kordused mis on võimelised võtma ebatavalise mitte B- DNA vormi, mis võib häirida DNA replikatsiooni. Nt fragiilse X sündroom – detekteeritakse X kromosoomi muutusi vaadeldes, esineb CGG trinukleotiidse korduste arvu suurenemine FMR1 geenis. Marker kromosoomid – strukturaalselt ebanormaalsed kromosoomid, kus ei ole võimalik ühtegi osa identifitseerida
fertiilsusfaktoriga plasmiid interakteeruma põhirkomosoomi ja siis võib kromosoom ka aeg- ajalt konjugeeruda. Siis läheb kõigepealt üle fertiilsusfaktor ja plasmiid, kõige hiljem see põhikromosoom. Fertiilsusfaktorit tähistatakse F+ ga, moodustades tuubuli ja hakkab plasmiidi üle kandma. Saame kaks mikroobi, milles mõlemas on F-faktor sees. Kui plasmiidil on sees muu geen, siis saab teine mikroob ka selle geeni ning tolle funktsiooni. HFR (high-frequency recombinant) tüved: Kromosomaalset DNA-d reeglina üle ei kanta F faktori poolt. See toimub juhul kui F faktor on integreerunud kromosoomi. Toimub CO kaudu ja sellist tüve nimetatakse Hfr rekombinantseks tüveks. Hfr tüvi paljundab F faktorit koos kromosoomiga. Hfr tüve konjugatsioon algab samas F+ saidis O ja seejärel läheb teise rakku ka põhikromosoom. Kogu kromosoom kantakse aga üle väga harva, sest enne konjugatsioon katkeb enne kui DNA süntees lõpeb
kõige ebastabiilsem ning võib kõige kergemini kromosoomist tagasi plasmiidiks rekombineeruda. F-plasmiid võib kromosoomist välja tulla ebakorrektselt, olles kas lühem kui algne plasmiid või pikem, olles kaasa võtnud insertsioonijärjestuse kõrval olevaid geene. Väiksemat F-plasmiidi nimetatakse F'-plasmiidiks. Pikemate plasmiidid puhul näidatakse ära, mis geeni F-plasmiid on kromosoomist kaasa võtnud, näiteks F'lac-ga tähistatakse F-plasmiidi, mis sisaldab kromosomaalset laktamaasi geeni. Konduktsiooniks nimetatakse teiste plasmiidide ülekandmist retsipientrakku F-plasmiidi koosseisus. Kui F-plasmiidis olev replikatiivne Tn1000 transponeerub uude plasmiidi, siis retsipientrakku võib üle kanduda transpositsiooni vaheprodukt, kahe plasmiidi kointegraat. F-plasmiid võib algatada kromosoomi ülekandumise retsipientrakku. Kuna kromosoom on plasmiididest tunduvalt suurem, siis tavaliselt tervet kromosoomi
annaabi.ee 
