Kunsti tekkimine
vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000
aastat tagasi.
Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse
bioloogilisse alamliiki.
Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli.
Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub
kultuurist.
Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga.
Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega.
Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid
matusekombeid ja värvisid oma kehasid.
Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja
Hispaanias, Altamira koopast.
Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nad pärinevad nii
vanast ajast
1940. Aastal avastati EdelaPrantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid, mis on umbes
15000 aastat vanad.
Kujutatud on kütitavad loomad, veised jt
annaabi.ee 
