Eemaldada seejärel kork. Kasutades maksimaalselt 6 ml 3M soolhappe lahust ning kraapides lahti tahke aine, viia B kolvi sisu jaotuslehtrisse. Ekstraheerida 3 x 5 ml etüülatsetaadiga, valada ekstraktid kokku ning kuivatada naatriumsulfaadiga. Transfer the supernatant to a round-bottom flask, add 0.5 g silica gel and place the flask on a rotary evaporator to remove excess solvent, leaving a dry light brown powder. Edasi oli tekst flash kromatograafiast, millest ma eriti aru ei saanud. Lingid: http://valhalla.chem.udel.edu/vanillin.html http://valhalla.chem.udel.edu/vanillin.pdf
Nüüd võis selle sama proovi kanda uuesti paberile ja voolutada mingi teise lahustiga ja võrrelda tulemusi omavahel ja puhaste pigmentidega. Tänapäeval on selline tegevus muutunud üheks kromatograafia eriharuks, mida nimetatkse TLC'ks (Thin Layer Chromatography). Kui uuritakse mingeid muid aineid, mida pole võimalik silmaga otseslt visualiseerida, siis võime need molekulid teha näiteks radioaktiivseks ja pärast paberile pannes rontgenfilmi, saame me jälle neid näha. Tänapäeval on kromatograafiast palju erinevaid variante tekkinud. Bioloogia laboris on võib-olla kõige olulisem alaliik, mida tavaliselt kutsutakse kolonn-kromatograafiaks. Tegemist on kolonniga, katseklaasiga, mille põhjas on auk. Kolonn on täidetu poorse ainega (nagu geel). Vedel proov kantakse kolonni. Täiendavat jõudu rakendamata hakkavad proovis olevad molekulid liikuma läbi kolonni allapoole raskusjõu mõjul. Liikumiskiirus kolonnis sõltub molekulide suurusest, kusjuures suuremad molekulid liiguvad kiiremini