elamisele. Aafrika hilise ergasteri (alla 1 MAT) fossiile on leitud rohkelt ka Atlase mägede alalt Loode-Aafrikast. Homo sapiens-Linne poolt pandud nimi(1758). Kaasaegse inimese vanim kolju on 200 000 aaastat vana(anatoomiliselt moodne inimene). Modenseerumist on juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas. Floresiensis-93-14ooo aastat tagasi 10. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol.
Drachenloch pole ainuke, vaid selliseid on veel mitmeid. Nt Regourdou koopas Lõuna-Prantsusmaal on neljakandiline süvend, mis oli pealt kaetud võimsa, ligi tonni kaaluva kiviplokiga. Selles lohus oli rohkem kui 20 karu luud. 23 Neandertallased kadusid järsku 30 000 aastat tagasi ning tegelikult ei teatagi, mis selle põhjustas. Mõned arvavad, et neandertallaste sündimus oli madalam kui nendega osaliselt samal ajal elanud kromanjoonlastel. Nad võisid kromanjoonlastelt saada mõne uue nakkushaiguse, mille tagajärjel nad lõpuks välja surid. Mõned arvavad, et nad ei surnudki välja vaid sulandusid kromanjoonlastesse. Kuna kromanjoonlaste geenid olid paremad, siis looduslik valik andis just need järglastele edasi, mitte aga neandertallaste omi. Hilispaleoliitikum u 40 00010 000 a tagasi Nüüdisinimene e Homo sapiens sapiensi. Hilispaleoliitikumis oli ilm endiselt külm jätkus jääaeg
annaabi.ee 
