mõjukama teadlase hulka. Alates 1980ndatest tegeleb ta DNA uurimisega ja on suutnud väga vanadest luudest osalist DNAd saada. 1995. a õnnestus tal saada neandertaallase DNA osad, tollal võrreldi seda avastust esimesega inimesega Kuul. 2006. a tegeles ta Horvaatiast pärit neandertaallaste luudega, mida uuriti ka USAs: 1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi HOMO FLORESIENSIS avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel. Sealt leiti 800 000 a vanused kivikirveste tükid (tulekivist) ning kokku 8 sarnase väikese inimese skeletid. Esmalt peeti seda haiguseks pisipealisus tegu oli kääbusrahvaga
Abikaasa on luuletaja Viiu Härm. Loomingust Rummo on eesti luuleuuenduse juhtiv nimi, kelle loomingus lisaks modernsusele väljendub samuti sotsiaalne vastutustunne. Alustas luulekatseid koolipõlves, avaldas esimesed värsid 1957. Elavat tähelepanu äratas 1962. aastal ilmunud debüütkogu "Ankruhiivaja". Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne, nt luuletus "Esimene vasikas". Veel "Laul kohmakast kromanjoonlasest", "Giordano Bruno tuleriit". 1964 ilmus kogu "Tule ikka mu rõõmude juurde". 1960. aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. 1969. aastast pärinevad filmi "Viimne reliikvia" laulutekstid. Kogus "Lumevalgus... lumepimedus" kasvas seni varjatult esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga.