eraldamine vee või auruga pesemisel; b)õlide ja rasvade eraldamine (kasutatakse leeliste lahust, leotamist emulsioonides või hapete lahustes); 2)Rooste eraldamine- liivapritsi või veejoaga, mehaaniliselt kaabitsate ja harjadega, töötlemine hapetega (vedelad happed või hapet sisaldavad pastad); leekpuhastus (kasut. vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks). Pinna ettevalmistamine värvimiseks: fosfatiseerimine, kromaatimine, pinna katmine kaitsevärvidega. 43.Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse liht- ja liitainetest oksüdatsiooni teel 3Fe+2O2=Fe3O4 või ühendite lagunemisrea.-il 2Al(OH)3=Al2O3+3H2O. Keemiliste omaduste järgi liigit.: 1)happelised, milleks on peamiselt mittemet. oksiidid (SO2, CO2), veega reageerides annavad happed; 2)amorfsed (ZnO, Al2O3), mis reag.-vad nii hapete kui alustega; 3)aluselised – metalloksiidid (CaO, Na2O), mis reag
Enne katmist puhastada Jagatakse: 1)Üldine puhastamine a) eraldamine sooladest :pesemine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine: kasutatakse leeliste (NaOH) lahust või hapete lahustega; 2) Rooste eraldamine :a) leekpuhastusega 150 C juures kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks, b) liivapritsiga või veejoaga, c)mehaaniliselt kaabitsaga (terashari, kaabitsad) d)hapetega töödeldes (pastad või happed) ; 3) Pinna ettevalmistamine värvimiseks: a)Fosfaatimist, b)kromaatimine: pinnale moodustatakse kromaadikiht. 41). Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). Ntx: vee molaarmass M(H2O)=18 g/l. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub)
rasvade eraldamine - kasutatakse leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2) rooste eraldamine: a)leekpuhastus - pinna temp tõstetakse 150°C, kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks; b)liivapritsiga või veejoaga; c) mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d) töötlemine hapetega (kasutatakse vedelaid happeid või happeid pastaga); 3) pinna ettevalmistamine värvimiseks: a) fosfaatimine; b) kromaatimine pinnale moodustatakse kromaadikiht. Üldiselt: enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad, kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki! Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist
Enne katmist puhastada. Jagatakse: 1)Üldine puhastamine a) eraldamine sooladest: pesemine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine: kasutatakse leeliste (NaOH) lahust või hapete lahustega; 2) Rooste eraldamine: a) leekpuhastusega 150*C juures kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks, b) liivapritsiga või veejoaga, c)mehaaniliselt kaabitsaga (terashari, kaabitsad) d)hapetega töödeldes (pastad või happed); 3) Pinna ettevalmistamine värvimiseks: a)Fosfaatimine, b)kromaatimine: pinnale moodustatakse kromaadikiht. Sama jutt teisest kohast, vbla arusaadavam (kõiki asju selles pole, eelmine jutt ka läbi lugeda): Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisaelektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid, katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid
annaabi.ee 
