me värvid Itteni värviring Primaar ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid Värvitoonid Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed Komplementaarvärvid Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANEROHELINE (S+K) KOLLANEVIOLETT (P+S)
VÄRVIÕPETUS Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi
Tooniväärtust ehk valöör muutub värvide omavahelisel segamisel, mille tulemusena saadakse uusi värvitoone. Värvitoon on esemelt peegeldunud või seda läbinud valguse värvus. Igale värvitoonile vastab koht standardsel värviringil. Kromaatilisus ehk värvisus. Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisuse ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisuse, kuid küllasus on sel puhul väiksem. Värvitoon on kromaatiliste värvide omadus, mis eristab neid akromaatilistest. Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja
rahatähe peal. 1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses muuseum. Seal demonstreeritakse Nielseni eluolu ning koduseid tingimusi tema lapsepõlvest alates kuni hilise küpsuseani. Samuti saab kuulata mõndasid tema lugusid, vaadata pilte ning näha ka tema naise töid. 4 LOOMING Nielseni varast loomingut mõjutas romantism, kuid hiljem lisandus võimas stiil kromaatiliste käikude ja mitmekõlalise harmooniaga, inspireeritud neoklassistsismist. Carl Nielseni loomingut võib eristada zanri, oopuse numbri ja FS numbri alusel. Kõige kuulsamad on Nielseni kuus sümfooniat, mis andsid talle palju kuulsust sümfonistina. Kuus sümfooniat on kirjutatud sonaadivormis. Sümfoonia nr. 1(1890-92) Nielseni varane sümfoonia G-minooris, mis juba näitab tema ,,progressiivset tonaalsust", mis viitab sellele, et helilooja alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises
o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks. Eesti kandle suurim eelis seisneb selles, et tegemist on kromaatilise instrumendiga igale noodile vastab oma keel. Seega pole kirjutades eesti kandlele olulisi piiranguid mistahes kromaatiliste nootide kasutamiseks. Mänguviis Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Seepärast on võimalik mängida kuni 8häälseid akorde või arpedzosid. aeglasemad arpedzod võivad olla ka pikemad käed tõstetakse mitmeid kordi üksteisest üle. Eritehnikad GLISSANDRO
Värvitoon, mis saadakse täisvärvilevalge lisamisel. HELE-TUME Vastandlikkuse väljendaja nii värvis kui ka must-valgetes struktuurides. Seisneb mustade ja valgete pindade vastandamises ja hallide üleminekutega toonivahekordade loomises. Maalis valguse ja varju vastandamine. JÄRELKONTRAST Ka suksessiivkontrast, silma värvitundlike rakkude väsimise nähtus. Tuleneb värvilise eseme pikaajalisest vaatamisest, mille järel vaataja suunab silmad mujale ja näeb vastastooni. Tekib nii kromaatiliste kui akromaatiliste värvide puhul ning hele-tumeda kontrastina. 24 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON "KAUGED VÄRVID" Ülekantud tähendus külmadele värvidele, mis tekitavad kauguse mulje. KOMPLEMENTAARVÄRV Täiendvärv, mille vastandamine annab suurima mõeldava värvikontrasti. KONTRASTVÄRVID Subtraktiivsegustamismeetodil koostatud värviringis vastamisi asuvad värvid. KROMAATILISED VÄRVID
annaabi.ee 
