Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine Emane muneb olenevalt liigist 10-100
Madagaskaril levinud, üle 50 cm pikkune hiidkameeleon on kameeleonlastest suurim, samal ajal kui samuti Madagaskaril levinud kääbuskameeleonide perekonna liigid on 10 korda pisemad (nende pikkus ei ületa 40 – 50 mm), olles ühed kõige väiksemad nüüdisaegsed roomajad. Kameeleonlaste ehituses on tunda spetsialiseerumist puudel elamiseks. Nende aju ehitus erineb teravalt sisalike ja madude aju ehitusest. Struktuurilt on see kõige lähemal krokodilliliste ja madude aju ehitusele. Kere on külgedelt tugevasti kokku surutud, hästi arenenud teravnurkse seljaharjaga. Pea on kiiverjas, kerkinud kuklaosaga ja kaunistatud kumerjate harjade, tömpide kühmude või väljavenitunud teravate sarvedega. Enamasti on need moodustised hästi välja arenenud isastel loomadel. Jalad on pikad ja ruljad. Küünistega lõppevad varbad on igas jalas jaotunud kahte teineteisele vastastatavasse rühma, mille tõttu need on muutunud
....................................................................................................9 2.4. Siniraaliaste selts....................................................................................................10 2.5. Värvuliste selts.......................................................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4. Soomuseliste selts, Alamselts: Maolised...............................................................13 3.5
Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised • soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised) Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided
Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi (seede,-eritu- ja sigismiselundid) juhad. 37 38 Roomajad SISALIKUD MAOD KILPKONNAD KROKODILLID Välimus mõned liigid väliselt pole kõva luise krokodilliliste keha võivad madudel kilprüüga on sisalikulaadne. välimuselt võimalik roomajad, keha katavad sarnaneda eristada kaela, sarvplaadid. madudega. kere j asaba krokodillilistele piirkonda. neil kasvavad uued
(oska tuua näiteid ja mida see tähendab) Keskkonnast sõltuv soo määramine – indiviidi sugu on määratud keskkonna tingimustega (nt temperatuur, niiskus, pH), mis toimub peale viljastumist. Mitmetel kaladel ja roomajatel (mõnedel sisalikel, tuataaradel, enamikul kilpkonnadel ja kõigil krokodillilistel) määratakse sugu peale viljastumist vastavalt temperatuurile. Kilpkonnadel arenevad enamasti isased jahedamates pesades ja emased soojemates. Krokodilliliste isased arenevad keskmiste temperatuuride juures, emased ekstreemsete (madalamate/ kõrgemate) juures. Mõningatel juhtudel võib kromosoomidest sõltuv soo determinatsioon ümber lülituda keskkonnast sõltuvale. Nt sisaliku Bassiana duperrey sugu on määratud sugukromosoomidega (XX/XY-süsteem), kuid madala temperatuuri juures arenevad XX- embrüotest isastele loomadele iseloomuliku fenotüübiga isendid. Kidavaglal sõltub sugu sellest, kuhu vastne paigutub
annaabi.ee 
