ehitise vormi sobivust maastikku. NSVL Arhitekr(19171940 Venemaa) 19201925: ASNOVA(assotsiatsija novqh arhrov: vorm ja ruum) ja OSA(objedinenije sovremen. arhrov:lihtsus, lahenduse selgus ja standardiseerimine). Ehitusnäited:Rahvaste ühenduse tempel, Lenini nimi Raamatukogu. Arhitektuur pärast II maailmasõda: brutalismi(50ndail aastail) iseloomustavad: 1)kontrastsed ühendused fassaadidel 2)massiivsed ilma krohvita talad, tellisseinad 3)betoonpindade jäme faktuur, puitraketis 4)armotsement(itaalia). Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj
Krohvitud seina kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist ja siis kontrollitakse seina puhul kõike mis võimalik nagu näiteks pinna tasasust, tugevust, loodsust, pinna siledust jne. Krohvitud välisseintele ja krohvitud siseseintele on samad nõuded väljaarvatud, et välisseinte puhul nõutakse ka deformatsioonivuuke. Krohvitud lagede puhul nõutakse, et krohv peaks vastu niiskusele ja pinnaviimistlus mõjudele. Kui krohvida võib arvestada ka sellega, et kui õigesti ei krohvita tekivad krohvi vead. Krohvivigade vältimine on lihtne, kui jälgida juhendit õigesti. Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles
aastal, mis jäeti maha vähem kui sada aastat hiljem. Machu Picchu ehitati klassikalise Inka stiilis, mille seinad on korrapärase kujuga kiviplokkidest. Inkad olid meistrid panema kivid tihedalt üksteise peale ilma krohvita. Macchu Picchu annab välja linna mõõdu. Terrassid, trepid, templid, tornid ja muude ehitiste jäänused on seda muljetavaldavamad, et nad asuvad raskelt ligipääsetavas kohas kõrgete mägede vahel.
Henri de Toulouse Lautrec 1864-1901 Plakatid - suured ühtlased värvipinnad, vähem infot aga intensiivsemalt, juugendlik font Silmatorkamine>infokogus Maalib impressionistlikult Juugendstiil 1880, 1890-1910->1920-30 Art deco Moodne stiil - tekib inglismaal Art nouveau - uus kunst prantsusmaa Style liberty Sesezzion - austria Jugend - saksamaa ajakirja järgi Luuakse disain, tüdimus tööstusrevolutsiooni toodangust, ebasümeetrilisus, vastandub klassitsismile, katmata materjal(ei krohvita), aknad on erineva kujuga ja erinevatel kõrgustel, maja ehitatakse seestpoolt väljapoole, jumaldatakse vitraazi, teravkaar, avatakse maja ülesehitus, taime/loodusmotiiv Willian Morris 1834-1896 Red house Aubrey Beardsley 1872-1898 Loob juugendile iseloomuliku graafika sujuvuse Paabulinnu kleit Victor Horta 1861-1947 (belglane) Hotel Tassel Lopergune kaar - juugendlik kaar Looduses ei ole teravnurkasid- loobutakse nurkadest (mingid jäävad) Kasutatakse terast Antonio Gaudi 1852-1926
või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile (Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi. Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise