Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja valmis krohvipinna kontrolltingimused Valmis krohvipinna kontrollimiseks on ette nähtud pinna välimuse, tasasuse, tugevuse ja mõõtmete tolerantsid. Valmis krohvipind peab vastama dokumentides ette nähtud nõuetele. Krohvipind peab vastu pidama kasutustingimustele ja järelkäsitlusest tingitud koormustele, samuti peab krohvikihi tugevus vähenema alusest pinna suunas. Tolerantsiklasse on kolm ja iga klassi võrra suureneb tolerants 2 võrra. Esimese klassi kasutatakse pindade puhul, millele
Seinad Allikas: "Korteriremondi käsiraamat" Krohvipinna parandamine Parandamisel toksitakse maha nõrk või paiguti seina küljest lahti löönud krohv, praod kraabitakse puhtaks ja puhastatakse tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi.
1. Lihvige ja puhastage hoolikalt tolmust. 2. Kruntige kruntvärviga. 3. Pahteldage ebatasased kohad. 4. Lihvige pind siledaks. Puhastage hoolikalt tolmust. 5. Katke kogu pind lakkvärviga, kandke värv rulliga peale. 6. ... ja siluge lapikpintsliga. Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13. Krohvipinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. 2. Pühkige lahtised osakesed ära. 3. Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. 4. Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord.
Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine: Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel. Lagedele tehakse samamoodi lauspahteldus, lihvitakse.
värvuse vahel. Praktikas on levinumad järgmised värvilisi mineraalsete krohvide tooni mõjutavad tingimused: Lisatava vee hulk: Reeglina on lisatava vee hulk tootja poolt määratud. Töötleja aga peab lisatava vee kogust reguleerima vastavalt oma kogemustele töötlemisviisi ja ilmastiku suhtes. Siin tekib oht, et vee doseering mördis on ebaühtlane, mis põhjustab värvuse erinevust pinnal. Mida rohkem on mörti lisatud vett, seda heledam on krohvipinna värvus. Segamine: Segamisprotseduur nii käsitsi kui ka masinaga on otsustava tähtsusega mõjur mineraalsete viimistluskrohvide värvustulemustele. Sideaine ning lisandite erinev lahustumine tekitab mördis erineva vee vajaduse. Sellest tingitult varieerub pooride sisaldus 8 mördis, koos sellega kõiguvad mördi töötlemisomadused ning lõpuks ka krohvi lõpptulemused.
KROHVITÖÖD õp. Aidak · Kattekrohv ehk viimistluskiht Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine peab toimuma tehasemördi või valmistaja juhiste järgi. Tavalisel krohvimisel on selle kihi paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. MAJAKATE KROHVIMINE Kõrgekvaliteedilise krohvipinna saamiseks krohvitakse majakate järgi, mis tehakse mördist, puit- või metalllattide järgi, mis kinnitatakse spetsiaalsete majakahoidjatega. Seinad looditakse eelnevalt nöörloodi abil. Selleks lüüakse seina ülemisse nurka laest 30 cm kaugusele nael, mille pea ulatub seinapinnast välja krohvikihi paksuse võrra (harilikul krohvil 20mm ja kõrgekvaliteedilisel 25mm). Seinas asuva naela peast lastakse alla nöörlood ja täpselt
Kasutades hõõrdekrohvi saab hõõruda ringikujuliselt (enamlevinud), horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalselt, mis annavad seoses terade veeremise suunaga ka erineva mustri. Ühtlase faktuuriga krohvi töötlemisel silutakse kolmandas etapis pind üle, et likvideerida pinnale tekkinud tõmbejäljed. Töötluse käigus pinnalt eemaldatud ning ämbrisse tagasi pandud segu peab perioodiliselt ämbris segama. Mahakukkunud segu ei tohi enam kasutada. Sileda mineraalse krohvipinna töötlemisel on vajalik lisa töökäiguna pinna lihvimine märja vilthõõrutiga, mida tehakse siis, kui pinnakiht on veidi kuivanud. Vältima peaks igasuguseid katkestusi ühel pinnal. Erivärviliste pinnaosade tegemiseks ei soovitaks kasutada erivärvi krohvi, vaid kasutada selleks hiljem pinnaosade ülevärvimist. Ülevärvimisel tekib aga probleem ideaalselt sirge joone saavutamine suure faktuuriga pinnal, mis ligidalt vaadates võib hakata häirima.
3.1 [H2] Traditsioonilise lubjakrohvi koostis: 12 kaaluprotsenti settelise päritoluga sideainelupja Ca(OH)2 38 kaaluprotsenti settelise päritoluga täitelupja CaCo3 (02 mm peenestatud lubjakivi) 50 kaaluprotsenti liiva, tera suuruseks 03 mm 3 Igal juhul peab olema krohvikahjustuste parandussegu sama tüüpi, kui on olnud algne segu. Kooruv krohv tuleb eemaldada, sageli tähendab see kogu krohvipinna eemaldamist. Uut krohvi võib peale panna nii traditsiooniliselt kui ka õhukese kihina pintsli abil selliselt, et telliste piirjooned jäävad aimatavaks. Pind värvitakse traditsioonilisi meetodeid kasutades, järelikult lubja-, õli- või liimvärviga. Pidevalt kasutuses oleva ahju külglõõrid, mida ei ole võimalik puhastada, aja jooksul tahmuvad ja nii vähenevad ahju soojusomadused. Läbi aegade on olnud kombeks ahje ligikaudu iga 20 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada
annaabi.ee 
