piiramatute värvi ja struktuuri kujundamisvõimaluste tõttu. Selle "Imekrohvi" arenguteel lõpliku turuküpsuseni leidus mitmeid tagasilööke, skepsist ja kriitikat. Kõik algas sveitsis, Zürichi maalermeister Silvio Pietroboni, kelle hobiks oli leiutamine, töötas 1952 a. välja uut tüüpi hõõrdekrohvstruktuuriga kunstvaiguga kombineeritud tsementkrohvi, mida hakati tootma ja turustama Zürichi Belfa vabrikus. Tolleaegsetes oludes oli tegemist "imekrohviga": ühelt poolt ei tekkinud krohvikihti pragusid, teiselt poolt võis seda kanda praktiliselt igasugusele kandvale aluspinnale. 1954. otsis sveitsi leiutaja ajalehekuulutuse vahendusel Euroopast teisi litsentsist huvitatuid. Juhuslikult luges pisikest "Frankfurter Allgemeine Zeitung"-is ilmunud kuulutust Weizeni (küla Saksa-sveitsi piiri ääres) tsemendi ja lubjatehase raamatupidaja Otto Seeberger Saksamaalt, kes näitas seda omakorda Fritz Stotmeisterile, sama tehase noorele juhile.
kuni aurustumiseni ruumiõhku. Koos veega transporditakse kapillaaride kaudu vees ja müüritises olevaid vees lahustunud või hüdratiseerunud soolasid, Tabel 2.5. Kui müüritisel on kokkupuude pideva veeallikaga (pinnas, pidev sademevesi jne.) ja müüritis ei ole veeallikast isoleeritud, siis toimub pidev efloeresentsiprotsess (soolade väljaladestumine). Selle tulemusena ladestuvad veega transporditavad soolad müüritise pinnale ja krohvikihti. Vee aurustumisel soolade kristalleerumisprotsessiga toimub mahu muutus, mille tagajärjel krohvikiht laguneb. Näitena naatriumkloriidi (NaCl) puhul saavutab C/CS-väärtus (üleküllastusväärtus) 0º C juures kristallatsioonisurve 185 N/mm2. Võrdluseks enim kasutatud betooni survetugevus on 35-45 N/mm2. Tabel 2.5 Tuntuimad müüritises olevad soolad. Karbonaadid Sulfaadid
annaabi.ee 
