Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamatel õigus talle vastu hakata ja ta ametist kõrvaldada. 5
majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama ühiskonna üldisele suunale/tahtele. Kõikehõlmavat vabadust ei saa olla, sest kui me ei talu kõike lubavust teaduses nt 1+1 2 ei võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas. Egoism asendub altruismiga (teiste huvid enda huvidest ettepoole). Altruism on suunatud inimkonna huvide teenimisele. Grand etre e suur olend e inimkond, mis tegelt jumala moodi tema jaoks. Uus religioon - pmst puhas katoliiklus, aga ilma kristluseta. Usutunnistuseks: armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk. J.Bentham ja J.S. Mill Positivism Inglismaal avaldub filosoofilise suunana nagu utilitarism. Rajaja Jeremy Bentham, edasiarendaja John Stuart Mill. Utilitarism saab alguse Benthami kavast reformida vanglasüsteemi. Arusaam, et peamine inimese käitumismotiiv on nauding. Kurjategija sooritab kuriteo, sest oodata on nauding. Kui karistused oleksid sellised,
kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning 15 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja kristluseta ei saa õige ollagi. See sai normiks kogu keskajaks, et õige riik peab olema kristlik riik. Sunnijõudu kasutav valitsus on õigustatud, sest 1. inimesed on patused, 2. valitsus on Jumala poolt määratud ja seetõttu tuleb valitsusele ka kuuletuda (va juhul, kui valitsus ohustab jumalateenistust), 3. rahu ja kord on tähtsamad õiglusest, 4. valitsus on vajalik ka siis, kui on ebaõiglane (ka ebaõiglane karistamine võib olla vahend, mille läbi tagatakse kord või talitsetakse
haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. · Kõige olulisem on inimese armastuse objekt. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja kristluseta ei saa õige ollagi. See sai normiks kogu keskajaks, et õige riik peab olema kristlik riik. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik kuuletuda, riik omalt poolt kaitseb rahu, õiget usku ja ei sekku kiriku õpetusse. Elu lõpus jõudis arusaamisele, et sunniviisiline hereetikute korrigeerimine on vajalik. Selline hoiak põhines tähendamissõnal Luuka 14:21-24, kus isand kutsub külalisi pidusöögile, kuid kui need ei tule,
annaabi.ee 
