*kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist
kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud ajakirja), siis laiem pilt on paraku nukker. Kummaski üle-eestilises päevalehes ei tööta enam
- Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju
- Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju
inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö
inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline
Näiteks Balkan, serblased, bosnialased, horvaadid, igal oma usk. Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru. · sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle
annaabi.ee 
