Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Lootus ja Kristlane arutavad, miks on hea hirmu
tunda vahel. Nad jõuavad sügava jõeni, mis mõnest kohast madalam, mõnest eriti sügav. Kristlane saab jõge ületades
surmahirmust üle. Lootus ja Kristlane näevad ingleid, kes räägivad, kuidas mehed jätsid jõkke oma surelikkuse ja on nüüd
surematud. Kristlane on jõudnud Taevariiki, on Kuningale kallis ja kõik räägivad temast hästi. Kristlase naine ja pojad asusid
samuti palverännakule. Kristlanna kutsub sõbranna Halastuse kaasa. Nad saavad mõlemad mülkast läbi ja jõuavad Väravani,
kus Halastust ei taheta kohe läbi lasta. Lapsed annavad alla ja söövad Kuradi aias vilju, hoolimata ema keelust, mille peale
peletised neid ründavad. Vabastaja aitab neid. Kristlanna ja Halastus lähevad sama teed ja kohtuvad samade inimestega (nt
Laiskleja jt on tapetud). Nad arutavad, miks peaks keegi valima kõrval tee lihtne, inimesed on laisad ja kardavad vaeva.