Kristiina, see keskmine 1. Mille vastu oli Imbi allergiline? - Maapiima 2. Keda nägi Helen metsaserval? - Vanaema pügatud lammast 3. Mis oli isa ja Kristiina ostetud koera nimi? - Piiga 4. Keda käisid lapsed haiglas vaatamas? - Vanaisa 5. Mis tähte ei osanud Imbi öelda? - „R“ 6. Mille ostmiseks kogus isa raha ? - Auto 7. Miks ei võetud Kristiinat muusikakooli? - Sest ta peab veel oma kuulmist ja häält kontrollima.
kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kristiina klassi tuli uus klassivend argo keda hakkati kiusama, siiri kutsus kristiina oma sünnipäevale kus kristiina jõi ennast veinist purju ja kui ta hakkas koju minema siis oksendas ta 2 korda tee peal järgmisel päeval hakkas triin metsaneiu nime alla koolilehte luuletusi kirjutama 5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis
Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust. Isrid, kes kuulis juttu pealt, ütles, et see võis olla haldjas, kes ilusat last tahtis mäe sisse meelitada. Laurits vihastas, ütles, et isrid nii ei räägiks ning kindlasti juhtunust Ragnfridile sõnakestki ei paotaks. Veel mainis isa, et nüüd tükk aega ei võta ta Kristiinat igaks-juhuks kuskile kaasa. Laurits käis igal aastal lõunas, Follos, oma talu üle vaatamas. Sellel aastal lükati reisi üha rohkem edasi, kuna sellest ajast peale, kui nad Sili kolisid, oli isa püüdnud oma maavaldusi suurendada. Nüüd oli talle pakkumise teinud Andres, et vahetada Andrese Metsa talu Andrese Lageda talu vastu. Samas oli ka Lauritsa vend Asmund valmis Metsa talu endale lunastama. Ühel päeval ütles Andres oma naisele, Ragnfridile, et Krisiina peab ikka Metsa talu ära
maakohast pärit, ta ei saa sisse Kunstiakadeemiasse, kuid otsustab ikkagi Tallinnasse tööle minna. Ta saab oma sugulase Kristiina kaudu tööd ilusalongi administraatorina. Ta satub nn tibide keskkonda, inimestesse enda ümber suhtub ta üleolekuga, mõnes mõttes on ta ju silmakirjalikki ta ei ütle, vaid mõtleb neist halvasti; ta põlgab oma ülemust, kes räägib grammatiliselt ebakorrektset eesti keelt ning huvitub Hollywoodi staaride dieetidest; ei mõista Kristiinat, kes elab väga raskesti üle suhte purunemist kauaaegse elukaaslasega. Riinul endal on seljataga suhe mafioosse äriga tegelenud Silveriga; selles suhtes näib Riin olevat olnud allasurutud, ta kirjeldab meest sõnadega: "Silver muidugi oli meessovinismi võrdkuju." (Rakke 2001: 151) või: "Siis hakkasin ma natuke mõtlema. Ja tulid esimesed tülid. Minupärast oleks võinud nad lihtsalt vaidlusteks jääda, kuid Silverile käis munade peale, et mu jutus oli loogika
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast
Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus oli nukk oma asendit muutnud aga Kristiina ei teadnud kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema
Ta jõuab teha palju asju korraga ning on väga täiskasvanulik, kuigi ta tahaks olla hoopis tavaline laps ja teha tavalisi asju, mida temavanused teevad. Triin on samuti hea õpilane ja korralik tüdruk. Ta on väga aktiivne, võtab paljudest asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei
kõrvale ja maksis õe lasteaia arvegi ära. Ta jõuab teha palju asju korraga ning on väga täiskasvanulik, kuigi ta tahaks olla hoopis tavaline laps ja teha tavalisi asju, mida temavanused teevad. Triin on samuti hea õpilane ja korralik tüdruk. Ta on väga aktiivne, võtab paljudest asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga
See raamat räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kritsiinast ja tema elust, mis ei ole sugugi kerge. Tema probleemid saavad alguse sellest kui ta isa läheb teise naise juurde ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama. Kristiinal on ka hea sõber Triin, kellega ta oma probleemidest ei räägi, sest Triinu elu on liiga hea, et Kristiinat mõista. Veel on Kristiinal ka sõber Argo, kellele ta samuti oma probleemidest ei räägi kuna tal on neid endalgi piisavalt. Kristiina poisssõber Sven on Kristiinale suureks toeks, aga peale seda kui Sven nägi Kristiina purjus ema ei tea Kristiina kas Sven tahab joodiku lapsega tegemist teha. Nõnda hakkavad kuhjuma Kristiina mured kuni ta ema satub haiglasse, neil saab raha otsa ja Kristiina jääb poes nukuvargusega vahele, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana
Trükiti 500 eksemplari, millest autori kätte jäi 200 ja kui D. suri, siis poldud ülejäänud 300-st ka suurt ära müüdud. 1641 ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 1644 ,,Filosoofilised printsiibid" õpikulaadne teos Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi kuninganna Kristiinaga, kellega kirjutati armastuse ja tundeid puudutavatel filosoofilistel teemadel, mis viis teose ,,Hingeliigutused" avaldamiseni 1649. Teos liigutas Kristiinat niivõrd, et ta kutsus D. enesele filosoofiat õpetama. Pärast pikka järelemõtlemist D. soostus ja kuninganna saatis sõjalaeva talle järgi. Mees, kes armastas voodisoojust ja kaua magada, pidi nüüdsest tõusma kell 5 hommikul, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ümberringi valitses parajasti kõige külmem põhjamaa talv. D. suri kopsupõletikku vaid paar kuud pärast Rootsi saabumist 11.veebruaril 1650.
süüa, pani raha kõrvale ja maksis õe lasteaia arvegi ära. Ta jõuab teha palju asju korraga ning on väga täiskasvanulik, kuigi ta tahaks olla hoopis tavaline laps ja teha tavalisi asju, mida temavanused teevad. Triin on samuti hea õpilane ja korralik tüdruk. Ta on väga aktiivne, võtab paljudest asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele
ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: "Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung. Jungi viis taandada mistahes nähtust või käitumist teatavale alateadvuslikule ning universaalsele (kollektiivsele) arhetüübile, tema
Salajane kihlus tädipojaga, kes oli Brandenburgi kuurvürst. 1649. a. ja 1650. a. kinnitati kahe järjestikuse Riigipäeva poolt Kristiina järglaseks Karl Gustav. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Lõpliku veenmistöö katoliikluse kasuks teostas prantsuse filosoof Rene Descartes. Katoliiklus tundus olevat soojem ja kultuurisõbralikum kui karm luterlus. Katoliiklane ei saanud olla Rootsi valitseja. 1651. a. on salaja kaks jesuiiti Kristiinat õpetamas ja lõplikult ütleb ta troonist lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) 1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma. Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte. Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg.
" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja kukkus minu kõrvale maha. Ma jooksin tagaukse juurde, tahtsin sealt välja minna, aga ei saanud. Ma nägin üht bensiinikanistrit ja teisel riiulil tikke. "Anna andeks, Grete, anna andeks, Kristiina!" ütlesin mõttes. Kõigepealt võtsin Kristiina taskust uksevõtmed ja tegin ukse lahti, et pärast sealt välja pääseda
annaabi.ee 
