Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat
45 valmistamise kombe ilmselt lõunapoolsetelt rahvastelt, ehkki selle valmistamistehnoloogia on oluliselt erinev. Norras Fosna-Komsa kultuurid. Üks paleoliitilise Hamburgi kultuuri haru jäi pidama Norras, teine haru jõudis Põhja-Jäämere äärde. Fosna kultuur (u 80005000 eKr). Puhas küttide-korilaste kultuur. Kultuuri levikualaks oli Lõuna-Norra rannik ja Lääne- Rootsi. Fosna nimimuistis on asulakoht Kristiansundi lähedal. Asulakohad olid suhteliselt lähedal tolleaegsele rannajoonele inimeste elus oli tähtis koht kalapüügil ja veelindude küttimisel. Peamiseks olid tulekivist esemed: kirved ja nooleotsad. Komsa kultuur levis Põhja-Norras u 8000/70005000/4000 eKr. Päritolu küsitav. Ilmselt Lääne-Euroopast tulene siire. Liiguti põhjapõtrade järel küttide-korilaste kultuur. Nimi Komsa mäest Finnmarkis, kus esimene kultuuri muistis leiti 1925. a. Oli
annaabi.ee 
