Dünaamika uurib liikumise muutumise põhjuseid Vastastikmõju ühe kehaga juhtub midagi teise mõjul. Vastastikmõju tunnused: Kehaga toimub mingi muutus. Muutub kas keha kuju, ruumala või liikumine. Näiteks: Õhupalli täispuhumine, kristallvaasi maha pillamine Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
LOOMING (2) Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on: "Naine ja Hobune II" "Puhkav akt" akt "Pilved" 14 LOOMING (3) 15 LOOMING (4) Töö nimi: Kassipoeg Autolitograafia 20x15 cm Signeeritud 1946.a. 16 AUHINNAD (1) 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 17 AUHINNAD (2) 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia 18 TÖID KOGUDES Eesti Kunstimuuseum
1942 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, ringekunstnik 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekaan 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia Eduard Wiirat Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja
See mõjuks puiselt. Kolmas reegel: Kõik sügavamal asetsevad lehed, mis ulatuvad vaasi sees vette, tuleks ära näpistada.Muidu hakkavad nad määnduma ja lehkama ning põhjustavad lille närtsimise.Paksud lehed, lihavad lilled ei sobi õhukestesse kristallvaasidesse. Õrnade lillede koht pole paksus savivaasis. Lihavad „jorjenid „ näiteks on väga dekoratiivsed, kuid kõrgesse kristallvaasi ei sobi nad mingil tingimusel.Need lilled lihtsalt nõuavad midagi „võimsamat“, mis seisab kindlalt omal kohal ja võib vaevatult raskema lille oma rüppe võtta. Saledasse kristallvaasi paneme pikavarrelise lille, mis paindub graatsiliselt üle vaasi ääre, moodustades meeldiva pehmejoonelise kaare nagu neid näeme väljaski, kus nad kasvavad puutumatutena inimese kätest. See ongi lillede vaasidesse seadmise saladus: lilli
1965 Nõukogude Eesti preemia AUHINNAD graafiliste lehtede eest 1948 Eesti NSV riiklik preemia 1972 valiti Leningradi Eksliibriste "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Ühingu auliikmeks Kitse ,R.Sagritsaga) 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia 1950 Nõukogude Eesti preemia tegevliikmeks kristallvaasi kujundamise eest 1977 Balti liiduvabariikide I 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde eksliibrisebiennaali peapreemia "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest Vilniuses 1961 Lubljana IV rahvusvahelise 1978 Vilniuse maalitriennaali graafikanäituse preemia peapreemia tööde "Tehase ehitus", 1962 NSVL kunstide Akadeemia "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest
2004 EML aastanäitus "ICH BIN EIN MALER" 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu näitused "Ilusad maalid", "Ilusad inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , Tartu Kunstimaja 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik" Tartu Kunstimajas 10 Auhinnad 1948 Eesti NSV riiklik preemia "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Kitse ,R.Sagritsaga 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest 1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia 1962 NSVL kunstide Akadeemia hõbemedal "Kalevipoeg" ja "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest 1962 Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest 1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks 1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks
rakendustest tulenevate ohtude kohta. Füüsika uurib looduse põhjuselikke seoseid. * maa külgetõmme sunnib kehi allapoole kukkuma * elektrovool tekitab magnetvälja * valguse neeldumisel kehad soojenevad * soojenemisel kehad paisuvad Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. (kristallvaasi kukkumine) Põhjuseid saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: * Kui sündmus saab põhjustada vaid 1 kindla tagajärje on tegemist- ettemääratud põhjuslikkusega. N: rong liigub 5m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja jõuab 10 s. pärast 50m. kaugusele. * Mitme võimaliku tagajärje korral on tegu juhuslikkusega. * Kui võimaliku tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerinud tagajärg pole täpselt korratav on tegu – kaootilise põhjuslikkusega- õnne valamine.
Mitme võimaliku tagajärje korral on tegemist mittefatalistliku põhjuslikkusega. Siin võib eristada juhte, kus tagajärgede arv on kindel ja me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. ENNUSTATAVUS · Vaadeldes konkreetsete objektidega asetleidvaid nähtusi ja avastades nendevahelisi põhjuslikke seoseid, saame ka uutes, veel läbi proovimata olukordades ennustada, mida ühks või teine tegevus esile kutsub. NT. Näiteks kui laseme kristallvaasi käest lahti, siis teame, et vaas kukub maha ja läheb katki. Me teame, et gravitatsioon põhjustab vaasi järjest kiirema kukkumise ning põrandaga kohtumisel mõjub viimane vaasile piisavalt suure jõuga, et habras kristallklaas puruneks. Purunemise ennustamiseks ei pea me olema varem täpselt samasuguse vaasiga samades tingimustes pillamise katset läbi teinud. Me oskame üldistada teiste sarnaste nähtuste vaatlemisel avastatud põhjuslikke seoseid.
peaks olema ka veel elujõuline, sest muidu me peame hakkama kõike seadusesse kirjutama, kaasa arvatud seda, et laps ei tohi lüüa oma ema või isa." Mina isiklikult leian, et lapse füüsiline karistamine võiks tulla perekondlikest traditsioonidest ja see võiks ja peaks olema perekonna sisene asi, kuidas ja mil moel last korrale kutsuda. Selge on see, et ma ei poolda lapse vaeseomaks peksmist sellepärast, et õnnetuse tagajärjel mängu hoos lõhkus laps kogemata hinnalise kristallvaasi. Pean igati vajalikuks mingisugust lapse füüsilise karistuse vormi, mis tõstaks lapse silmis vanemate autoriteeti ja õpetaks teda väärtustama perekondlikke reegleid ja tõekspidamisi . Lapsel võiks olla kodus selline ,,kardetav asi", mille ees tekiks hirm ja teistkordne mõtlemine. Olgu selleks ,,kardetavaks asjaks" siis kas isa püksirihm või ema urvaplaastrid. Leian veel, et see füüsiline karsitus peaks vastavalt vanusele muutuma. Nelja-viieaastasele
annaabi.ee 
