ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada. Samuti värviti nende rõivad eredaks ja kaunistati kullaga. Selle ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras, mis ehitati 1252. aastal(lk 6). Tarbekunst: Nagu maalikunst, oli ka tarbekunst algselt hiina kunstist mõjutatud. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone kasutati tagasihoidlikult
pealine Kannon). Kujur Jocho (srn 1057) viljeles romantilist kammerlikku laadi, tema budad on jaapanipärased, neil on proportsionaalne kehaehitus ja looklevais voltides rõivad (Hoshoji templi Dainichi ehk Mahavairocana kuju Hoo-do templi Buddha Amitabha (Amida) kuju. Kaakura ajastul asendus romantism dramaatilisusega. Mõjujõu suurendamiseks valmistati kujudele (Hiina skulptuuride eeskujul) kristallsilmad, rõivad värviti eredaks ja kaunistati kullaga. Taas kasutati peamiselt puitu, kuid ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras (ill 3) (1252). Silmapaistvad meistrid olid Kokei (12. saj) ja ta poeg Unkei (12.- 13. saj). Ashikaga ajastu oli skulptuuri langusaeg, ilmalikele võimudele vastupanu osutanud kloostreid hävitati. Tokugawa ajal, kui templeid ja kloostreid restaureeriti, tehti hävinud kujude jäljendeid. 19. sajandil algas Lääne kunsti
annaabi.ee 
