raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud kujutasid kodanlaste ja talupoegade elu, rahva lõbutsemist, aga mitte ränka töötegemist. NATÜÜRMORT Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see kõik laua peal juhuslikult. Selle rõhutamiseks lubati lohakust: kortsus laudlina, kummulikukkunud pokaali. Et pilt oleks veelgi tõepärasem, maaliti kuhugi kärbes või koer seda korralagedust nuusutamas. MAASTIKUMAAL 17.sajandil avastati äkki loodus kui maalimisobjekt. Kunstnik tegi looduses puudest, kividest, veesilmadest etüüde ning seadis neist hiljem ateljees kokku uhke
uhkustada. Samas oli inimene, vaid võivad olla hoopis teda hollandi kunstnike ümbritsevad asjad. maalimiskires tunda Willem Claesz He igatsust veelgi suurema “Hommikueine luksuse järele. Hollandi homaariga”. natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, jahitrofeed, kristallpokaalid, hõbekannud, luksusköites VABABAROKK JA KÕRGBAROKK • Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust • Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses.