P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte
peale seda turul veedetud päeva, mil raha kaotas, kuna Egiptusest oli saanud tema
jaoks vaid unistus nagu kaupmehe jaoks Meka. Poiss mõistis, et võibolla ongi see
tema varandus, et kohtuda võõral maal peitsega ning sentigi kulutamata
kahekordistada oma kari. Ta oli uhke, kuna oli õppinud kristalliäris olulisi asju
nagu sõnadeta keelt ja märke.
Nüüd pakkus ta kaupmehele välja, et nad võiksid hakata seal lähedal teed
müüma ja pakkuma seda kristallklaasides, et siis inimesed ehk tahavad kristalli ka
osta. Ta oli näinud mitmeid inimesi ronimas mäe otsa ja tundmas suurt janu. Sellest
tuli tal ka see mõte. Kaupmees ei vastanud midagi, aga õhtu saabudes sulgesid nad
poe ja istusid teepervele, et vesipiipu suitsetada. Siis tuli neil teemaks taas see tee
müümine. Kaupmees polnud aga algul nõus. Ta ei tahtnud midagi muuta. Ta oli
oma praeguse eluga väga rahul. Nad suitsetasid veel natuke aega kuni päike loojus.