tõmbe-surve, painde ja väände korral. Pingetsüklite ja deformatsioonide korral. Pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral. Kõrge ja madaltsüklilise väsimuse kõrral. 5. Kristalliseerumine. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine. Amorfse struktuuriga metallisulamid. Kristalliseerumisprotsess toimub järk-järgult aja jooksul tekib sula metalli hulka aina rohkme kristalliterasid, kuni lõpuks pole sulametalli üldse ning kogu materjal koosneb kristallidest. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini, mida iseloomustab jahtumiskõver. Jahtumiskõvera horisontaalne lõik tähistab kristalliseerumise temperatuuri Tn ja protsessi kestvust, mille kestel jahtumise soojushulk kompenseeritakse kristallvõres aatomite ümbergrupeerumisel vabaneva energiaga – soojusena
paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine. · Sulatamisel lisatakse sulanud metallile üht või mitut metalli (mittemetalli), mis segunevad või reageerivad omavahel. 22. Millised on sulamite liigid? -Kristallide segu, Intermetalsed sulamid, asendussulamid, sisestussulamid 23. Kuidas toimub kristallisatsioon? -Kristallisatsioon järk-järgult. Aja jooksul tekib sula metalli hulka aina rohkem kristalliterasid kuni lõpuks muutub sulametale ning tahkeks ja kogu materjal koosneb kristallidest. Toimub ühtlasel temperatuuril. Seda protsessi saab metalli jahutades või soendades vastavalt kas kiirendada või aeglustada 24. Milline võib olla kristallunud struktuur? - allajahtumisaste on väike, siis tulemuseks on jämedateraline struktuur - allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25