suurte kõrvalrühmade tõttu. Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24.htm Taktilisus Isotaktiline ◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat Sündiotaktiline ◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat Ataktiline ◦ kõrvalrühmade juhusliku asetuse korral Ainult isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid võivad kristalliseeruda! Molekulidevaheliste sidemete energia Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida polaarsem molekulid on. Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgem on kristaalse polümeeri sulamistemperatuur. Sama molekulide suuruste puhul enam polaarsetel ainetel on kõrgem kristallisatsioonitemperatuur. Tänu molekulidevahelisele vastastikmõjule tekivad korrapärased ja vastupidavad agregaatid, mille
6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid
ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab vaid isik, kelle pea, käsi ja süda töötavad üheskoos. Teosel peab kindlasti olema ka idee või mõte
valmistatud pektiini o Kaneelisuhkur suhkrusegu (suhkur, kaneel, tahke taimerasv), mis sobib küpsetiste valmistamiseks, kaunistamiseks ja täiteks. Eelisteks on: - puisteomadus, - niiskusekindlus - kaneelisuhkur on ühtlane, ei tolma - säilivusaeg 6 kuud temperatuuril 18-25*C o karamellsuhkur roosuhkrul lastakse aeglaselt kristalliseeruda suurteks helepruunideks kristallideks. Sobib nt kohvi sisse. 2. tükisuhkur Valmistamise tehnoloogiad: - suhkrusiirup valatakse koonusekujulistesse suhkruga vormidesse, läbib kogu suhkrumassi täites kristallide vahed ja muudab suhkru kõvaks. - Pressimise puhul surutakse kokku rafineeritud peensuhkur - Kiirelt lahustuv tükisuhkur
kahjustusi. Ajapikku võib vihm pindadelt soola ära pesta. Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise. Seda effekti nimetatakse krüptokristalliseerumiseks. Kahjuks aga ei ole võimalik ennetada soolade kristalliseerumist. 4.7 Sulfaatkorrosioon Kui tellismüüritis on püsivalt märg nagu vundamentides, tugiseintes, madalates kaitseseintes ja korstendel, siis sulfaadid tellistes ja mördis võivad ajapikku kristalliseeruda ja laieneda ning krohvis ja mördis laguneda. Et seda vältida tuleks kasutada madala sulfaadi sisaldusega telliseid. 8
o. piesoelektriline pöördefekt). Amorfsed ained on "pealtnäha" tahked, aga neil puudub kristalliline struktuur. Amorfsed ained on väga suure sisehõõrdeteguriga vedelikud. Nad on teatud üleminekuseisundis e. metastabiilses olekus. Amorfsesse olekusse võib viia iga aine kui ta väga kiiresti maha jahutada. Sel juhul ei jõua molekulid moodustada regulaarseid struktuure ja jäävad võnkuma selle asendi ümber, kus nad jahtumise hetkel on. Amorfsed ained võivad aja jooksul kristalliseeruda. Näit. klaas, pigi, plastmassid. ·Vedelike mõned füüsikalised omadused on gaaside ja tahkete ainete vahepealsed. ·Nad on raskesti kokkusurutavad, aga muudavad kergesti kuju. ·Molekulidevahelised kaugused on võrreldavad molekulide mõõtmetega. Vedeliku omadust püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väikest pinda nimetatakse pindpinevuseks. Vedelike pindmiste molekulide vahel mõjub pindpinevusjõud.
karastusjookide mahtu ja konsistentsi mõjutades seeläbi ka nende toiduainete tekstuuri. Leiva tegemisel mõjutab suhkur taigna mahtu, kiirendades käärimisprotsessi. See annab leivale poorsema struktuuri ja mõnusa mureduse.Moosi, marmelaadi ja zelee tootmisel on oluline leida õige suhe suhkru, pektiini ja hapuaine koguste vahel. Suhkru omadus tarretuda kombinatsioonis pektiiniga on toote konsistentsi määramisel väga oluline. Liiga suures koguses lisatud suhkur võib kristalliseeruda, kuid liiga väheses koguses lisatud suhkur võib tulemuseks anda tarretumisprotsessi ebaõnnestumise. Kui valmistatava toidu pH-tase on liiga kõrge, jääb tarretumisprotsess lõpuni toimumata, ning kui pH-tase on liiga madal, koostisained ei tasakaalustu ja zelee jääb liiga vedel. Kui suhkru kogus on õiges proportsioonis puuviljapektiini ja hapuainete kogusega, annab suhkur moosile, marmelaadile või zeleele soovitud konsistentsi. Siiski võib teatud madala
karastusjookide mahtu ja konsistentsi mõjutades seeläbi ka nende toiduainete tekstuuri. Leiva tegemisel mõjutab suhkur taigna mahtu, kiirendades käärimisprotsessi. See annab leivale poorsema struktuuri ja mõnusa mureduse.Moosi, marmelaadi ja želee tootmisel on oluline leida õige suhe suhkru, pektiini ja hapuaine koguste vahel. Suhkru omadus tarretuda kombinatsioonis pektiiniga on toote konsistentsi määramisel väga oluline. Liiga suures koguses lisatud suhkur võib kristalliseeruda, kuid liiga väheses koguses lisatud suhkur võib tulemuseks anda tarretumisprotsessi ebaõnnestumise. Kui valmistatava toidu pH-tase on liiga kõrge, jääb tarretumisprotsess lõpuni toimumata, ning kui pH-tase on liiga madal, koostisained ei tasakaalustu ja želee jääb liiga vedel. Kui suhkru kogus on õiges proportsioonis puuviljapektiini ja hapuainete kogusega, annab suhkur moosile, marmelaadile või želeele soovitud konsistentsi. Siiski võib teatud madala
Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja
ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähi-korrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda.. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2.Difusiooni mehhanismid. Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises
polaarsetes kui mittepolaarsetes solventides. Kristallilistes materjalides esineb korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.Korrastamata ehk kristallistruktuurita ainet nimetatakse amorfseks. Kristalliline olek- Kristall - lõpmatu perioodiliselt paigutatud ioonide, molekulide või aatomite hulk. Kristallis võivad sisalduda solvendi molekulid (nt kristallhüdraadid). Polümorfism - keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul. Ühe elemendi jaoks polümorfismi nimetatakse allotroopiaks. Isomorfism erinevate ainete omadus kristalliseeruda samal kujul. Kristallide kasvatamine - kristall võib kasvada lahuses, sulamis või aurus või nende kombinatsioonis. Osakesed paigutavad nii, et vabaenergia oleks minimaalne. Tahkises tekib kaugkord. Kui kristallide kasvukiirus on suur, siis osakesed paigutavad lähinaabrite suhtes korrapäraselt (lähikord), kaugkord puudub
sobivad emulgaatoritena jäätisesegu koostises. Üldiselt on vadakuvalkude veesiduvusvõime ligikaudu kolmandiku võrra väiksem võrreldes kaseiiniga. Pastöriseerimise ajal suureneb vadakuvalkude veesiduvusvõime märgatavalt valgu denatureerumise tulemusena. Laktoos on teine oluline komponent jäätisesegus. Laktoos on suhteliselt väikese magususega ja põhjustab võrreldes teiste süsivesikutega mõõdukat külmumistäpi langust. Probleemiks on, et laktoos võib jäätises kristalliseeruda ja muuta toote tekstuuri "liivaseks". Seetõttu on tema kasutamisulatus piiratud. Sageli kasutatakse jäätistes vadakut rasvata kuivaine sisalduse tõstmiseks, sel juhul on piiriks 20-25% rasvata kuivainest, kuna liigne vadakus sisalduv laktoos põhjustab laktoosi kristallisatsiooni ja annab jämedakoelise "liivase" toote. Selle vea vältimiseks kasutatakse vadakus laktoosi ensümaatilist hüdrolüüsi, kuid meetod ei ole väga levinud.
looduses ei esine tingimusi, kus dolomiit saaks natuke Variku ja Plunge Mb kihistud peajalgsed); okasnahksed (meritäht, meriliiliad) Lõimis – koostisosade terasuurus. Voolusängi -Oandu lade: Vasalemma, Rägavere, Hirmuse, veekogust otse evaporiidina kristalliseeruda. põhjas liiguvad kaasa ainult kõige jämedamad Variku ja Mosseni kihistud Kukruse eas tekkis Eesti põlevkivi kihistu. terad, mida liigutatakse edasi veeretamisega . -Rakvere lade: Rägavere, Variku ja Mosseni Anhüdriit – kaltsiumsulfaat, mineraal, vee toimel
Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise)oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises
Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise)oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises
Liigid: · Demerara - kuldpruun, läikivate kristallide, õrna karamellimaitsega roosuhkur, kristallid ei sula kuumuses. · Muscovado - säilinud naturaalne suhkrurooaroom ja värv, suhkrukristallid veidi kleepuvad, toodetakse heledas ja tumedas versioonis, võib pikema aja jooksul õhuga kokku puutudes kuivada ning kivistuda. · Karamellsuhkur - suurekristalliline helepruun toorsuhkur, saamiseks lastakse suhkrusiirupil aeglaselt kristalliseeruda. · Tume tükksuhkur - valmistatud toor-roosuhkrust. Fariinsuhkur - värvuselt tumepruun, konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline, saadakse valgele suhkrule melassi lisamisega Valge kristallsuhkur ehk rafineeritud suhkur - igapäevaelus tarvitatava valge lauasuhkru kõige tavalisem vorm. Pärlsuhkur - valmistatud valgest kristallsuhkrust, mis on kokku pressitud, purustatud ja sõelutud.
FeSFeSO4). Kõik mineraalid looduses lahustuvad vees, lahustumine sõltub CO2 sisaldusest vees (kui eda on palju, siis on tegemist nõrga süsihappega ja lahustuvus on suurem) ja temperatuurist. Lubjakivid lahustuvad suurel määral. Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed, need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid lagunevad hüdrolüüsi tulemusena ja vastavalt laguproduktile, mis tekib, eristatakse talgistumist, serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib
Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi (paremal; amorfne) struktuur. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2
See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumis- kiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) - 16 - faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite G puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud
lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud. Teke: looduslik, tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel (tahkestunud amorfne silikaatne laava, mis kiire hangumise tõttu pole jõudnud kristalliseeruda). Levikualad Mehhiko, Jaapan, USA, Island, Siber, Kreeka. Rakendati kiviajal töö-, jahi- ja sõjariistade (noad, nooleotsad) valmistamiseks. Tänapäeval ehiskivina (eriti nn. vikerkaarobsidiaan, rainbow obsidian). Piiratud ulatuses kasutatakse obsidiaanskalpelle ka tänapäevases kirurgias. Amorfne = kristallideta = klaasjas. 15 65
Zelee- ehk tarretisesuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud pektiini, tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Zeleesuhkur sobib magustoitude ja kookide kaunistuste valmistamiseks ja glasuurimiseks, küll aga ei sobi see hoidiste valmistamiseks. Karamellsuhkur - seda müüakse väikeste karamelltükikeste kujul, mis on saadud suhkru kõrgel temperatuuril kuumutamisega. Pruun suhkrusiirup puhastatakse kuumutamisel tekkinud kantserogeensetest ühenditest ning lastakse aeglaselt kristalliseeruda. Pärlsuhkur - on valmistatud valgest suhkrust suhkrukristallide kokkusurumise teel; toodetakse ka värvilist kristallsuhkrut. Pärlsuhkrut kasutatakse magustoitude kaunistamiseks ning see ei sula ahjus. Valge tükisuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel. Vanillsuhkur - on tuhksuhkur, millele on lisatud kunstlikult tekitatud vanilliini lõhna- ja maitseaineid. Ehtsas vaniljesuhkrus kasutatakse aga enamasti rafineerimata toorsuhkrut ning ehtsa vaniljekauna seemneid
tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Zeleesuhkur sobib magustoitude ja kookide kaunistuste valmistamiseks ja glasuurimiseks, küll aga ei sobi see hoidiste valmistamiseks. Karamellsuhkur - seda müüakse väikeste karamelltükikeste kujul, mis on saadud suhkru kõrgel temperatuuril kuumutamisega. Pruun suhkrusiirup puhastatakse kuumutamisel tekkinud kantserogeensetest ühenditest ning lastakse aeglaselt kristalliseeruda. Pärlsuhkur - on valmistatud valgest suhkrust suhkrukristallide kokkusurumise teel; toodetakse ka värvilist kristallsuhkrut. Pärlsuhkrut kasutatakse magustoitude kaunistamiseks ning see ei sula ahjus. Valge tükisuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel. 7 Vanillsuhkur - on tuhksuhkur, millele on lisatud kunstlikult tekitatud vanilliini
See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumis- kiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- - 27 - liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi
annaabi.ee 
