jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE). Polümeeride viskoelastsed omadused sõltuvad eelkõige makromolekuraalse ahela paindlikkusest (jäikus, sitkus pehmus ja kummielastsus). Viskoelastsusest tuleneb kaks olulist nähtust: pinge relaktsioon (stress relaxation) ja roome (creep) ehk külmvoolamine (cold flow).
5. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Score: 0/2,7 6. Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud: Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel klaasistumistemperatuuri Tg? Score: 2,7/2,7 13.
surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast- nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid. Amorfsed plastid nagu PPSU, PEI ja PSU: Nende mehaanilised omadused säilivad erakordselt hästi kuni klaasistumistemperatuurini välja, samuti on neil väga head elektrilised omadused. Amorfne ränidioksiid E 551 on paakumisvastane aine. Sula ränidioksiidi tardumisel tekib värvitu amorfne mass kvartsklaas. See on väga väikse soojuspaisumisega ja seega ei purune nad külma vee mõjul
Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d. algul paranevad, hiljem halvenevad Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Vali üks: a. polümeer, mis tardub pöördumatult b. polümeer, mis tardub pöördumatult c. polümeer, mis tardub surve all d. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Vali üks: a. jah b. ei c. hägused Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida on amorfne plast? Vali üks: a. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur b. Plast mis koosneb teradest c. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a
a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d. algul paranevad, hiljem halvenevad Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Vali üks: a. polümeer, mis tardub pöördumatult b. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt c. polümeer, mis tardub pöördumatult d. polümeer, mis tardub surve all Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Vali üks: a. jah b. hägused c. ei Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida on amorfne plast? Vali üks: a. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur b. Plast mis koosneb teradest c. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a
Student Response A. paremaks B. algul paranevad, hiljem halvenevad C. ei muutu D. halvemaks Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response A. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response
Student Response A. paremaks B. halvemaks C. ei muutu D. algul paranevad, hiljem halvenevad Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response A. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik:
löögisitkuse ja muud sellist. Peamised polümeerid on reaktoplastid, ehk siis sellised mis temperatuuri muutudes sulavad. Epoksü, vinüül, polüester jne. Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid. Polümeerid võivad olla: amorfsed termoplastid suht tavalised plastikud, kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema kohesiooniga kui eelmised. Reaktoplastid-kus makromolekulidel on palju ristsidemeid. Elastomeerid- harvade ristsidemetega (kummid) Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused.
Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kuumutus- ja jahutustsükleid võib piiramatult korrata, ilma et materjali põhiomadused muutuksid. Termoplastid on sageli kristalliinsed, mõned aga ka amorfsed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid- muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Kuumutamisel esialgu pehmenevad, kuid edasisel kuumutamisel muutuvad kõvaks. Sellist polümeeri pole enam võimalik pehmeks muuta ega lahustada. Termoreaktiivid on täielikult amorfsed, kristalliite nendes ei leidu. Elastomeerid - on sarnaselt termoreaktiividega ristsillatud ahelaga, kuid
Toimub polümeerahela destruktsioon, esialgne ahel lõhutakse ja antud juhul tekivad lõpp- produktidena aldehüüdid. Vananemine on iseeneslik muutus, mille käigus muutuvad polümeeri omadused. Polümeeri lagunemisele aitavad kaasa polümeeri ahela "nõrgad" kohad - C = C kaksiksidemed - -CH2 - O - CH2 heteroahel - rühmad, mis reageerivad veega - hüdrolüütiline lagunemine + H2O -CH -O - CH- CH3 - OH HO - CH3 H+ OHtekivad alkoholi molekulid Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid. Keskonna saaste seisukohalt peaks tarbeplastid olema ajas kergesti ja kiiresti lagunevad. Polümeerid, mis sisaldavad - C = O rühmi lagunevad hüdrolüüsi, bio-ja fotodegradatsiooni teel. Tärklise lisamine kiirendab/ hõlbustab teiste polümeeride degradatsiooni. - termoplastne tärklis / thermoplastic starch: biolagunev materjal, mida segatakse (blend)ka teiste plastidega
g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeeride liigitus – kristalliinsed (korrapärane struktuur, läbipaistmatu) ja amorfsed (korrapäratu struktuur ja läbipaistev). Plastid Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Plastide liigitamine tehnomehaaniliste omaduste järgi: - Termoplastid – Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüvinüülkloriid (PVC), ABS (armatuurid)
Termoplastid - polümeerid, mis koosnevad lineaarsetest või hargnenud ahelatest, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid esinevad füüsikalised sidemed. Toatingimustes on nad tahked ja jäigad, kõrgematel temperatuuridel muutuvad pehmemaks ja deformeeritavamaks. Termoplaste võib korduvalt sulatada ja temperatuuri alandamisega taas tahkestada. Termoplastid võivad jaguneda kaheks: 1) Poolkristalsed e. kristalliinsed materjalid - Võivad moodustada kristalliite. Sellised plastid sisaldavad nii korrastatud kui ka korrastamata osa. 2) Amorfsed plastid - neid iseloomustab korrastatuse puudumine ehk nad ei ole suutelised moodustama kirstallliite. Selle tõttu ei hajuta nad nähtavat valgust ja on tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Termoreaktiivid ehk termosetid - täielikult amorfsed, neis pole kristalliite. Nad tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus ehk neid saab vormida ainult ühe korra.