Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega. Mitte mingil juhul ei tohi väetada lubiainetega (tuhk, klinkritolm) ega kloori sisaldavate väetistega! Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi, millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet. Olulisi haigusi ja kahjureid Eestis täheldatud ei ole. Kasutatud kirjandus: 1) Aed ja Kodu ,,Aednik soovitab: milliseid metsataimi võiks kasvatada koduaias" 21
Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> )
annaabi.ee 
